Hirm vigu teha jääb õppimisel ette

Omavahel räägivad Aime Jaagus (vasakul) ja Irina Kupriya-nova peamiselt eesti keeles, kuid vajaduse korral saavad asjad selgeks tehtud vene keeles.

FOTO: Sille Annuk

«Ma nagu koer, ma saan aru, aga rääkida...» laiutab naerdes käsi Irina Kupriyanova, õpetaja-insener, kes veetis peaaegu terve kuu Tartu kutsehariduskeskuses eesti keelt harjutades.


Tegelikult saab Tallinna Lasnamäe mehaanikakooli õpetaja väga hästi hakkama. Ta mitte lihtsalt ei ürita õigetele sõnadele pihta saada, vaid on kõrvaga kuuldavalt pühendunud ka käänamise ja pööramise õppimisele.

Esialgu ei tahtnud Kup­­ri­­yanova üldse eesti keeles rääkida, perfektsionism ei lubanud vigu teha ja valesti rääkida ei tahtnud.

Kutsehariduskeskuse inglise keele õpetaja Aime Jaagus, kes kevadel käis Lasnamäe mehaanikakoolis samamoodi stažeerimas, rääkis, et see juhtus vist teise nädala alguses, kui teine õpetaja temaga sihipäraselt eesti keeles rääkima hakkas.

Õpib rääkides ja kuulates

Mõlemad õpetajad läksid keelt harjutama projekti «Teises koolis, teises keeles» raames.

Kuna Tartu kutsehariduskeskuses on palju õpetajaid, kes vene keelt üldse ei oska, siis on see õppimiseks suurepärane koht – kui tahad suhelda, pead eesti keeles rääkima, oli Kupriyanova rahul.

Esialgu tahtis ta minna hoopis Pärnusse, kus ta polnud varem käinud, kuid seal ei saadud teda vastu võtta. Teise variandina tuli kaalumisele just Tartu kutsehariduskeskus, kus Aime Jaagus oli juba tuttavana ees.

Tartus olles ei ole ta piirdunud õpetajate ja õpilastega rääkimisega, vaid on käinud ka muuseumides ning eelmisel nädalal koguni teatris «Kuningas Richard Kolmandat» vaatamas.

Tartu kutsehariduskeskusest käis lisaks Jaagusele stažeerimas teinegi õpetaja, kondiiter Sirje Jäär, kes valis oma õppekohaks Narva kutseõppekeskuse.
«Ma valisin Narva selle mõttega, et mul ei oleks tuttavaid ja keelekeskkond oleks täiesti teine,» rääkis Jäär, kes  tundis sealt koolist paari õpetajat siiski varasemast ajast.

Kartus eksida

Vene keelt oskas Jäär nii palju, kui kunagi keskkoolis sai õpitud. Narva läks ta aga põhimõtteliselt eesti keelega, et sealseid õpetajaid riigikeelt rääkima «sundida». Kohapeal selgus siiski, et vene keeleta hakkama ei saa.

Sirje Jäär oli ka varem tähele pannud, et vene kooli õpetajad kardavad eesti keelt valesti rääkida ning seetõttu jäävad nad näiteks võistlustel pigem kõrvale ja hoiavad omaette.

Koolis sai selgeks see, et ka õpilased ei oska eesti keelt peaaegu üldse. Nad võivad küll noogutada ja naeratada, kuid aru ei saa.

Jäär rääkis, et kuna ta ise ei tunne venekeelset erialast terminoloogiat ja lapsed ei teadnud töövahendite eestikeelseid nimetusi, siis tuligi tihtipeale asjad lihtsalt käte-jalgadega selgeks teha.

Teises koolis, teises keeles
• Selle aasta algusest on stažeerimas käinud 24 kutsekooli õpetajat, neist 6 lõpetavad sel nädalal.
• Järgmisel nädalal alustab stažeerimist 11 ja mõni aeg hiljem veel 11 õpetajat.
• Aasta lõpuks on stažeerinud 46 kutsekooli õpetajat.
• Ettevõtmises osaleb 16 kutsekooli.
• Projekti veab integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus.

Tagasi üles