Vaata videot: ooper «Aida» tuleb lavale nüüdisaegse sõja õhkkonnas

Aida rollist Giuseppe Verdi samanimelises ooperis unistanud 27-aastane leedulanna Jomante Šležaite viib oma unelma täide. Vanemuise teatri ja Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali PromFest koostööna esietendub see ooperimaailma üks tüviteoseid 20. mail Vanemuise väikeses majas.

Leedu sopranile andis sellise võimaluse kaks aastat tagasi võit Klaudia Taevi nimelisel noorte ooperilauljate konkursil, mis toimub nimetatud festivali raames ka tänavu. Ja eeloleval reedel, PromFesti esimesel õhtul, läheb «Aida» Pärnus Endla teatri lavale.

Sõjahõngulisse tänapäeva vormitud «Aida» muusikajuht ja dirigent on Erki Pehk. Lavastaja ja kunstnik on Madis Nurms, kes teeb sellega oma lavastajadebüüdi. Koreograaf on Teet Kask ja liikumisjuht Jelena Karpova ning valguskunstnik Margus Vaigur.

Jomante Šležaite kehastatava Aida kõrval on laval valgevenelane Eduard Martõnjuk (Radames), ukrainlanna Anželina Švatška (Amneris), Märt Jakobson (Egiptuse kuningas), lätlased Samsons Izjumovs (Amonasro) ja Romans Polisadovs (Ramfis) ning Reigo Tamm (Sõnumitooja). Osalevad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu Noortekoor.

Erki Pehk rääkis, et nimiosatäitjale oli kunagi üks tema pedagooge öelnud, et temast saab noorim Aida maailmas. «Ta on nüüd 27-aastane. Ma arvan, et temavanuseid Aidasid on ehk veel teisigi. Iseenesest on see ikkagi huvitav, sest maailma tipplavadel 27-aastased seda rolli ei laula,» ütles muusikajuht. «Meil on see õnn, et Eesti on hästi paindlik riik, vaatab tulevikku ja investeerib noortesse, eks seda teeme siis nüüd ka meie. Me anname talle selle võimaluse ja loomulikult ta saab Aida rolliga hakkama. Me oleme seda juba kaks aastat temaga ette valmistanud.»

Võrreldes partituuriga on lavastuses mõni tantsunumber natukene lühendatud ja vahetanud kohta. «Me teeme seda Vanemuise väikeses majas ja siia suuri võimsaid tantse lavastada ei saa, ka meie üldises kontseptsioonis oleksid neegripoiste tantsud natukene meelevaldsed,» ütles Erki Pehk. «Lavastuse tempo on natukene teistsugune kui suures teatris või vabaõhulaval. Meie lavastus on hästi intensiivne ja tempokas. Ka seepärast ei ole ulatuslikke tantsunumbreid.»

Lavastaja Madis Nurms peab ennast pooleldi tartlaseks, sest ta töötab Tartu kunstikoolis õppekava juhi ametis ning sõidab nädalas Tallinna ja Tartu vahet vähemalt ühe korra. Ta on ennast tuntuks teinud lavastuste kujundajana. Praegugi on Vanemuise väikeses majas välja pandud tema etenduskostüüme.

«Aida» lavastamist nimetab Madis Nurms tagasihoilikult oma esimeseks katsetuseks, mis aga osutus kergemaks, kui ta alguses oli arvanud. «Kergeks osutus see peaasjalikult hea meeskonna tõttu. Nii solistid kui ka Erki Pehk, Teet Kask ja Jelena Karpova on olnud mulle suureks abiks,» lisas ta.

Tänapäevane vaatenurk tekkis lavastusele tema sõnul seepärast, et Verdi ooperi teemad on väga nüüdisaegsed ja päevakorral. «Sel ajal, kui Verdi «Aidat» kirjutas, oli ju Prantsuse-Preisi sõda, ja Verdi kasutas seda otsese inspiratsiooniallikana. Samamoodi on ka praegu sõja või õigemini rahu teema väga aktuaalne. Ma arvan, et see meieaegne vaatenurk tuleb ainult kasuks ja kõnetab meid kõiki.»

Nimiosaline Jomante Šležaite sõnul on «Aida» just sõjategevuse tõttu Ukrainas nii lauljatele kui ka loodetavasti publikule lähedane. «Tänapäevasus lubab publikul ennast samastada lavalolijatega paremini,» lisas ta.

Ukrainlanna Anželina Švatška on osalenud mitmes «Aida» lavatuses mitmel pool maailmas seni ikka klassikalises lavakujunduses. Modernses lavastuses teeb ta kaasa esimest korda. «Kolm-neli aastat tagasi laulsin Euroopa ühel suurimal staadionil Stade de France Prantsusmaal peaaegu 90 000 vaataja ees samuti Amnerist. Tolles lavastuses oli tõepoolest veidi stiliseeringut ja 800 mustanahalist tantsijat. Kuid see, mis siin Vanemuise laval toimub, on Egiptuse ajastust väga kaugel. Selles lavastuses on teater teatris: alguses tuleme lavale nagu tänapäevased inimesed, üks meist on jumestaja ja teine kostümeerija, hiljem kandume mingisse teise ajastusse. See kõik on mulle väga huvitav.»

Sõda jõuab «Aidas» veidike lavale, on plahvatusi ja püstolipauke. Kuid Anželina Švatška kodumaal käib tõeline verevalamine.

«See, mis Ukrainas praegu toimub, on mulle väga valus. Uudiseid hakkan jälgima alati südame võbinal. Igal hommikul vaatan internetist, kui palju on uusi ohvreid ja mida on pommitatud. Siin mu hing puhkab kõigest sellest õudusest, mis meil toimub. Siin käib meil hommikust õhtuni töö, ja see rahustab mind,» ütles Anželina Švatška.