Õpilase leitud viga teeb meele rõõmsaks

«Ei meeldi mulle sellised asjad,» üritab Ülenurme gümnaasiumi emakeele- ja kirjandusõpetaja Piret Rannast pildistamisest kõrvale nihverdada, õpilased on õpetajaga poseerimiseks aga kohe valmis. Foto: Margus Ansu

«Ta on kooli kõige leebem õpetaja, andestav ja lahke,» räägib Ülenurme gümnaasiumi õpilane Urmo Kopli Tartumaa aasta õpetajast Piret Rannastist.

11. klassi poisi aktiivne olek annab aimu, et andestamist ja leebust on pidanud emakeelt ja kirjandust õpetav Rannast tema peale ilmselt üsna palju kulutama.

Klassi tagumiste pinkide jutukas ja naljahimuline seltskond teab aga täpselt, kust piirid jooksevad, kõik on järele proovitud ja selgelt teada, mida neist üleastumisel on oodata.

«Kõigepealt tuleb paar karmi sõna ja siis moraalilugemine,» muigas Kopli, kes on Rannasti käe all õppinud alates kuuendast klassist.

Õppealajuhataja Maili Mesipuu on Piret Rannastiga koos töötanud sellest ajast, kui viimane noore õpetajana 1989. aastal Ülenurme tuli.

Mesipuu sõnul kuulub Rannast nende õpetajate hulka, kes ei pea vajalikuks asjade kordasaamiseks häält tõsta ja saab vaikselt rääkides hakkama.

«Ta on ääretult mõistev, teeb vaikselt ja tasaselt oma tööd, kõik on alati tehtud ja korras. Piret aitab alati asju lahendada,» rääkis Mesipuu, kuid kinnitas samas, et Rannast oskab enda eest seista ning endale pähe istuda või ennast ära kasutada ei lase.

Õpetab mõtlema

Peale igapäevase õpetajatöö juhendab Piret Rannast kooli näiteringi tegevust ja neli korda aastas ilmuva lehe kokkupanemist. Gerda Peda, 12. klassi õpilane, kes on lehetöös kaasa löönud juba 6. klassist alates, rääkis, et väljaspool tundi on õpetaja samasugune kui klassiruumis, ikka ja alati sõbralik ning soe.

Peda arvates on Rannasti tundides alati põnev ning kui ei looderda, siis kodus tegemiseks ei jää õieti midagi.

Piret Rannast ise rääkis, et muidugi on tema töös oluline, et lastel oleks huvitav ja nad saaksid targaks, kuid veel tähtsam on, et neil tekiks tööharjumus ja silmaring laieneks.

Just sellepärast üritab ta oma klassi võimalikult palju koolimaja seinte vahelt välja tirida, rääkis õppealajuhataja ning lisas, et lapsed lähevad hea meelega algatustega kaasa ja tänu õpetajale on nii mõnedki avastanud enda jaoks teatri.

Tähtsaks peab Rannast ka õpilaste oskust oma peaga mõelda. Seetõttu eelistab ta veidi gümnaasiumiklasside õpetamist – seal on kõik juba suured inimesed, oskavad ennast väljendada ja oma arvamust avaldada.

Erialaselt on Rannasti sõnul suureks probleemiks see, et nii palju on vääralt ja lohakalt kirjutamise võimalusi, vigast teksti aktsepteeritakse nii internetis kui ka telefonisõnumites.

Seda magusamad on hetked, kui õpilane tuleb võidurõõmsalt õpetajale teatama, et nägi kusagil mõnda valesti kirjutatud sõna ja teadis, kuidas see õigesti peaks olema.

Pidulikud vastuvõtud

Maakonna aasta parima õpetaja valimise komisjoni kuulunud Annely Võsaste, maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja rääkis, et koolide saadetud nimede hulgas oli tugev konkurents ning lõpuks jäi sõelale paar kandidaati.

Piret Rannasti kasuks vajutas kaalukeele tema üliaktiivne tegutsemine tänavusel luge­misaastal.

Aasta õpetajad valiti eraldi ka Tartu linnas. Siin said selle tiitli Karlova gümnaasiumi inglise keele õpetaja Juta Hennoste ja Helika lasteaia rühmaõpetaja Merike Lillo.

Homme korraldatakse kõigile laureaatidele Tartus Tiigi tänavas tänuvastuvõtt. Kõigi linnade ja maakondade parimatele õpetajatele on laupäeval Athena keskuses haridusminister Tõnis Lukase pidulik vastuvõtt.

Tartu linna ja maakonna aasta õpetajad 2010

• Veera Annus (Luunja keskkool), Karo­lina Antons (Mart Reiniku gümnaasium), Priit Berg (Hiie kool), Juta Hen­noste (Karlova gümnaasium), Luule Juhanson (Elva lasteaed Murumuna), Enn Kangur (Rannu keskkool), Irina Krjukova (Tartu lasteaed Piilupesa), Viivika Kurg (Elva gümnaasium), Raina Liivamägi (Forseliuse gümnaasium), Merike Lillo (Tartu lasteaed Helika), Kersti Mihailov (Elva lasteaed Õnneseen), Kersti Näär (Kivilinna gümnaasium), Mare Nugin (Kammeri kool), Kristel Palgi (Kroonuaia kool), Anita Pallon (Kambja lasteaed Mesimumm), Piret Rannast (Ülenurme gümnaasium), Mare Reiu (Nõo põhikool), Heiki Rokka (Puhja gümnaasium), Eve Rungi (Veeriku kool), Irina Safonova (Vene lütseum), Mai Suuder (Herbert Masingu kool), Kaie Tali (Konguta kool), Anne Tartu (Hugo Treffneri gümnaasium), Malle Teder (Rõngu lasteaed Pihlakobar), Laine Tellmann (Ilmatsalu põhikool), Tiia Timma (Miina Härma gümnaasium), Kaido Toobal (kutsehariduskeskus), Tiina Tooding (Tamme gümnaa-
sium), Ene Vaher (Tartu lasteaed
Pääsupesa), Koidula Vassil (Melliste algkool-lasteaed), Ilona Võik (Lähte ühisgümnaasium), Valli Zirna (Tartu lasteaed Midrimaa).