Kaks eestlast pälvisid filosoofiaolümpiaadil tähelepanu

Üks eestlastest, kes rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil tähelepanu pälvis, oli Hugo Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Liisi Voll.

FOTO: Kristjan Teedema

Pühapäeva õhtul Tartus lõppenud rahvusvahelisel filosoofiaolümpiaadil eesti õpilased medaleid ei saanud.

Küll aga leidsid äramärkimist kaks noort, kelleks olid Liisi Voll Treffneri gümnaasiumist ja Helen-Maria Raadik Pärnu Sütevaka gümnaasiumist.

Tartu Ülikooli teaduskooli poolne sündmuse peakorraldaja Leo Luks ütles, et kuldmedaleid jagati kaks, hõbemedaleid anti välja kaheksa, pronksmedaleid kuus ning auga äramärgituid oli kokku 19.

«Mõistagi on medalivõitjate ringis ikka enamasti need riigid, kus igapäevasesse filosoofiaõppesse panustatakse riiklikult rohkem kui meie seda teeme,» kommenteeris ta.

Esseede kirjutamiseks pakuti välja neli teemat, neist osad olid seotud mõne filosoofi (seekord Gottlob Frege, Simone de Beauvoir) kolme-neljarealise tsitaadiga. Ka oli teemaks üks probleemikirjeldus: et kui varasemalt on käsitletud keha hinge vangikongina, siis kas oleks mõttekas see väide ümber pöörata ning käsitleda hoopis hinge keha vangikongina.

Tõid hinnati viie kriteeriumi alusel: teemale vastavus, filosoofiline arusaam esitatust, argumentatsiooonide veenvus, sidusus ja originaalsus.

Zürii töötas neljaliikmelistes gruppides, kusjuures iga grupi liige pani tööle isikliku hinde, samas arutati koos läbi läbi iga töö plussid ja miinused.

Esseede kirjutajaid oli 39 riigist kokku 83. Enamasti esindas üht riiki kaks õpilast. Eesti sai korraldajariigi staatuse tõttu olümpiaadile saata aga kümme osalejat.

Treffneri gümnaasiumi 12. klassi õpilane Liisi Voll, kes osutus üheks äramärgituks, kuid kes siis, kui ta telefoni teel intervjuud andis, veel ei teadnud seda, ütles, et ta ei usu medalisse. Aga lisas, et iseendaga jäi ta vägagi rahule, öeldes et sooritas normaase tulemuse.

Oma töös oli ta arutlenud filosoofiliste ideede esitlusvormide üle ning selle üle, kas seda on mõistlik teha ilukirjanduslikult. Liisi Voll vastas, et loomulikult, põhjendades inimliku mõõtme olulisust filosoofias ning seda, et vaid nii jõuavad filosoofilised arutluskäigud palju enamate inimesteni.

Leo Luks märkis lõpuks, et 23. rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi korraldamine Eestis õnnestus igati, viperusi ette ei tulnud ning tagasiside oli väga positiivne.

«Esseede kirjutamine, mis kestab vaid neli tundi, on vaid üks osa mitmepäevasest olümpiaadist, mille peamine eesmärk on rahvusvaheline kokkusaamine ja koosfilosofeerimine, sõpruskondade tugevdamine ning võimalus õppida tundma teisi kultuure,» ütles ta.

Rahvusvaheline filosoofiaolümpiaad lõppes täna õhtul Tartu Ülikooli aulas piduliku sündmusega, kus soome-ugri mõttemaailma lahkas Jaan Kaplinski, esinesid õpilastest muusikud, jagati laiali medalid ja lasti end fotograafil pidulikult jäädvustada.

23. rahvusvahelise filosoofiaolümpiaadi  tulemused

Kuldmedalisaajad:

Iván György Merker Ungarist,

Antti Autio Soomest.

Hõbemedalisaajad:

Chagajeg Soloukey Tbalvandany Hollandist,

Eleftherios Chatzitheodorides Kreekast,

David Gjorgoski Makedooniast,

Martin Molan Sloveeniast,

Sandro Huber Austriast,

Neven Borak Sloveeniast,

Abhishek Dedhe Indiast,

Öznur Hancı Türgist.

Pronksmedalisaajad:

Ludovico Machet Itaaliast,

Dārta Paula Šveisberga Lätist,

Rosaria Caddeo Itaaliast,

Stanisław Jędrczak Poolast,

Teodora Groza Rumeeniast,

Anda Maria Zahiu Rumeeniast.

Tagasi üles