Tartu linnavalitsuse ja volikogu infokeskuse loomisest möödub tänavu septembri lõpul 15 aastat. Teismeeast on aga Eesti üks esimesi kohaliku omavalitsuse infokeskusi ammugi välja kasvanud ja kuulub juba mõnda aega rikka kogemustepagasiga töiste täiskasvanute sekka.
Aastate eest alustanud infopunktist on saanud mitmekülgsete teenustega külastuskeskus, mis hõlmab poolt raekoja esimesest korrusest. Linna infokeskus jagab seal ruumi külalistele mõeldud turismiinfokeskusega.
10 000 pöördumist
Linna infokeskusesse pöördumiste arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud: eelmisel aastal otsiti sealt oma küsimusele vastust või probleemile lahendust ligi 10 000 korral.
Kuigi keskuse otsene ülesanne on abistada linlasi linnavalitsusega suhtlemisel ja kõikvõimalikel asjaajamistel ning vahendada linnavalitsuse ja volikogu infot, on aastatega ampluaa tunduvalt laienenud.
Paljud tartlased, kellel on asjaajamisi riigi- või omavalitsusasutustes, on kogenud, et aja kokkuhoiu mõttes on kasulik alustada oma murede lahendamist infokeskusse tulles või sinna helistades, sest sealt saab kiirelt asjatundlikku teavet. Nii ei uurita enam ammugi keskusest vaid ametnike vastuvõtuaegu ega pärita linnas toimuvate teetööde, bussiliikluse või ürituste kohta – küsimusi tuleb kõikvõimalikest eluvaldkondadest.
Paljudele linlastele on infokeskusest saanud kodune koht, kuhu tullakse oma muret kurtma või rõõmu jagama. Infospetsialistil on tulnud õpetada vastset tudengihakatist kartuliputru keetma, anda infot vapsikute tõrje kohta, lohutada inimest, kelle elu on naabrinaise kassid põrguks teinud, ja tegelda muude väga erinevate teemadega.
Keskuse populaarsust näitab seegi, et aeg-ajalt tuleb seal isegi järjekorras oodata, sest infospetsialist peab külastajate teenindamise kõrval jõudma vastu võtta nii keskuse kui ka linna heakorratelefoni. Mõlemal telefonil helistajate probleemid sisestatakse ühtsesse andmebaasi, kust linnavalitsuse ametnikud saavad ülevaate linlaste muredest ja kitsaskohtadest.
Tegutseb kui kiirabi
Heakorratelefoni võttis linn Tartu Veevärgilt üle 2007. aastal ja sellest on nüüdseks saanud paljudele tartlastele linnavalitsusega suhtlemise oluline kanal. Tänavu kaheksa kuuga on heakorratelefonile helistatud peaaegu neljandiku võrra enam kui kogu eelmisel aastal kokku – sinna on tulnud üle 4400 kõne.
Hästi on kulgenud igakevadised tänavaaukudest teatamise kampaaniad, rohkelt helistatakse heakorratelefonile ka sügisese leheveo ja talvise lumekoristuse aegadel. Siis on heakorratelefon meie linnamajanduse osakonna ametnikele väga hea infoallikas ja tagasiside saamise vahend.
Tormid ja üleujutused toovad sadu hädasolijate või infonõutajate kõnesid, nende sisu edastatakse kiirelt ametnikele või otse probleemiga tegelevale ettevõttele. Sel moel tegutseb heakorratelefon kriitilistes olukordades kiirabina. Tänavu aprillikuise üleujutuse ajal helistas heakorratelefonile poolteist tuhat tartlast, kellel oli kõrgvee tõttu mingi mure või teade.
Muidugi on hästi tore ka see, kui sinna helistatakse aeg-ajalt sellekski, et linnavalitsust operatiivse tegutsemise eest tänada.
Facebookis populaarne
Tartu oli Eestis esimesi linnu, mis avas oma konto ka populaarsetes suhtlusportaalides Twitter ja Facebook. Praeguseks on Tartu Facebooki leht oma üle 6700 järgijaga kohalike omavalitsuste seas Eestis populaarseimaid. See on koht, kus vahendame linnauudiseid ning kus saame vahetult suhelda nii tartlaste kui mujal elavate Tartu sõpradega. Vähetähtis ei ole ka sotsiaalmeedia kanalite roll ühistunde tekitamisel.
Liigume selles suunas, et linlastel oleks üha rohkem võimalusi kaasa rääkida ja oma mõtteid avaldada. Ka linna kodulehel oleme aeg-ajalt korraldanud eri teemadel küsitlusi ja konkursse.
Nii näiteks sündis Tartus ühe tartlase e-mõtete konkursile saadetud ideest Eesti esimene virtuaalne leiubüroo. Nüüd kasutavad seda Tartu linna kodulehe rubriiki inimesed, kes on midagi leidnud või kaotanud. Samuti on koduleheküsitluse varal leidnud endale kena nime mitu uut lasteaeda ja linlaste arvamusele tuginedes on valitud uuest aastast linnaliinidel sõitvate busside kujundus.
Tartus elab aktiivseid ja asjatundlikke inimesi, kes tahavad linnaasjades oma seisukohti avaldada. See on olnud omamoodi survevahendiks linnavõimule, et korraldada linnavalitsemist võimalikult avatult ja eri huvirühmade soove arvestades.
Ilmselt just seetõttu ongi Tartu olnud esirinnas algatuste poolest, mis on aidanud linnavalitsemist avatumaks muuta. Infokeskuse ja sotsiaalmeedia kanalite kasutamise kõrval võib näiteks tuua ka 11 aastat tagasi loodud esimene omasugune koduleherubriik Eestis, «Ametnik vastab», mida peetakse üheks sisukaimaks e-vahendiks kohaliku elu probleemide lahendamisel. Avalikud küsimused-vastused veebilehtedel annavad teavet teistelegi peale küsijate.
Et linnavalitsus suudaks veelgi enam tegutseda linlaste huvide kohaselt, on tähtis teada inimeste arvamusi ja soove ning kaasata mitmesuguseid huvirühmi juba varases otsustusjärgus. Elektroonilised kanalid on tunduvalt avardanud nii suhtlemis- kui ka kaasamisvõimalusi võrreldes infokeskuse algusajaga.
Samas jagub meil arenguruumi, sest ideaalis võiks ju linlane saada suure osa oma asjaajamistest omavalitsuses korda ühes kohas. Raekoja esimesel korrusel asuv infokeskus sobib selleks suurepäraselt.