Ukraina juurtega Larissa Mursalova ja Kristina Zdanevitš said reedel Vanemuise kontserdimajas peetud rahvuste päeval kätte Eesti Vabariigi kodakondsustunnistuse.
Ukrainlannad võtsid Eesti koduks
28. september 2010, 08:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Jah, me oleme õnnelikud küll, miks ei ole,» naeris Larissa Mursalova. «Minu lastel on Eesti pass olemas ja kuidas siis mul ei ole. Ei kõlba ju!»
Larissa Mursalova ja Kristina Zdanevitš tulid rahvuste päeva kodakondsustseremooniale koos. «Mina olen talle tädi,» selgitab Larissa Mursalova heatujuliselt. «Ja tema on minu kallis õetütar.»
Larissa Mursalova on sündinud Ukrainas. Juhtus nii, et tema ema kohtus seal eesti mehega, kes oli Ukrainasse tööle tulnud. Nad abiellusid. Tollest eesti mehest sai Larissale ja tema õele kasuisa ning perekond kolis Eestisse.
«Mina olin siis 12 ja minu õde 8,» räägib naine. «Nüüd on Ukraina meile kaugeks jäänud – päriskodu on ikka siin.»
Õetütar Kristina Zdanevitš on aga Tartus sündinud, õppinud Slaavi ja Puškini gümnaasiumis ning kutsehariduskeskuses. Tema võttis rahvuste päeva puhul Vanemuisesse omakorda kaasa viieaastase poja, kes kannab eesti nime Oskar. Nende kodune keel on vene keel, aga kui Oskarilt küsida, mida ta eesti keeles öelda oskab, loeb poiss ette kõik numbrid ühest kümneni.
Kirjud pered
«Meil on üldse kirju perekond,» teeb Larissa Mursalova lühiülevaate. «Kristina isa on näiteks valgevenelane ja minu mees on aserbaidžaanlane. Tema tuli Tartusse põllumajandust õppima ja jäi siia,» jutustab ta. «Ja meil on kaks poega – Ruslan ja Iskender, kes ütlevad, et nad on eestlased.»
Larissa räägib suure kaasaelamisega sellest, kuidas tema Tallinnas elava vanema poja Ruslani tütar läks tänavu vene lasteaiast otse eesti kooli esimesse klassi. Ja märgib, et oli väga mures, kuidas lapselapsel need esimesed nädalad lähevad.
«Nüüd alles helistas. Ütles, et tead, vanaema, mul on juba 28 viit!» räägib vanaema. «Mina siis küsin, et kas ta ikka saab kõigest aru, mis õpetaja tunnis räägib. Tema ütleb, et kõigest ei saa, aga viied ikka tulevad.»
Küsimuse peale, kuidas Larissa Mursaloval ja Kristina Zdanevitšil endal eesti keele ning kodakondsuse ja põhiseaduse eksamid läksid, kehitavad naised õlgu – ei midagi erilist.
Larissa Mursalova on ükskord varem juba eesti keele eksami ära teinud, aga see oli 15 aastat tagasi ning too paber enam ei kehtinud.
Nüüd olnud halb ainult see, et vestluse vooruks, kus kaks kodakondsuse taotlejat peavad teineteisega eesti keeles vestlema, sattus talle partner, kes tõepoolest eesti keelt ei osanud. «Mina muudkui räägin, aga tema vaikib. Teema oli – mida me piknikule kaasa võtame,» meenutab Larissa Mursalova.
Keelemured
Kas naistel on midagi, mis Eestis neile praegu meelehärmi valmistab? Selle küsimuse peale on mõlemal vastus üks – ikka seesama keel.
Kristina Zdanevitš tunnistab, et kutsehariduskeskuses sai ta esimese aasta toiduainete tehnoloogiat õppida vene keeles, aga teisel aastal tuli tal seda teha eesti keeles – see oli raske.
Ka Larissa Mursalova räägib sama. Tema noorem poeg Iskander, kes praegu õpib kõiki aineid vene keeles, lõpetab kevadel üheksanda klassi ning peab järgmisel sügisel minema eestikeelsesse gümnaasiumi.
«Ma kardan, et keeruliseks võivad kujuneda keemia ja füüsika, mida siis tuleb ju eesti keeles õppida,» ütleb Larissa Mursalova. «Ta küll räägib vabalt ja kirjutab eesti keeles isegi paremini kui vene keeles, aga see üleminek on kindlasti keeruline.»
Rahvuste päeval aset leidnud kodakondsustseremooniale Vanemuisesse oli reedel kutsutud 11 Tartumaa uut Eesti Vabariigi kodanikku. Kohale sai neid tulla neli.
Määratlemata kodakondsusega isikud
• Harjumaa 60 159
• Ida-Virumaa 29 582
• Hiiumaa 14
• Jõgevamaa 446
• Järvamaa 361
• Läänemaa 815
• Lääne-Virumaa 2432
• Põlvamaa 272
• Pärnumaa 1706
• Raplamaa 471
• Saaremaa 164
• Tartumaa 3485
• Valgamaa 1756
• Viljandimaa 479
• Võrumaa 247
• Mujal 309
• Kokku 102 698
Andmed toodud 2010. aasta 1. juuli seisuga.
Allikas: politsei- ja piirivalveamet