Tunniplaanides laiutab kergesti külge jääv inglise keel

Ehkki Eesti koolides on lubatud esimese võõrkeelena õpetada nelja keelt, tõmbab inglise keel magnetina lõviosa õppureid enda poole. Haridusspetsialistid on aga seda meelt, et teised keeled vajaksid sootuks suuremat tähelepanu.

Inglise keel on kõikjal meie ümber – filmides, muusikas, internetis, igapäevases suhtluses. Lingua franca’na jääb ta selles keskkonnas viibijale tahes-tahtmata külge. Kas on siis mõistlik pühendada koolis 12 aastat sellise keele intensiivõppele, mis saab niikuinii selgeks, või võiks inglise keel jääda hoopis teisena õpitavaks võõrkeeleks?