Tartu kesklinna söögikohtade maksuvõlg küünib koos intressidega ligi viie miljoni kroonini. Kuhumaani maksu- ja tolliamet aktsepteerib ettevõtete maksuvõlgu?
Kui kaua talub maksu- ja tolliamet Tartu söögikohtade võlgu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vastab Kerly Lillemets, maksu- ja tolliameti võlgade sissenõudmise talituse juhataja:
Maksu- ja tolliamet ei aktsepteeri võlgu olemist. Võlaga tegelemist alustatakse kohe selle tekkimisel. Esimeseks sammuks on võlglase teavitamine võla tekkimisest, et tal oleks võimalik see vabatahtlikult tasuda. Edasi järgnevad juba võla sissenõudmise toimingud.
Kuidas täpsemalt tegutsete, kui näiteks söögikohal on maksuvõlg üle poole miljoni?
Esmalt väljastatakse võlgnikule kohustav haldusakt ehk korraldus. Kui võlgnik ei tasu maksuvõlga korralduses toodud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur täitetoimingutega, nagu pangakontode arest, keelumärked registrivarale jms.
Kui maksuhalduri täitetoimingud ei ole tulemusi andnud, edastatakse nõue sissenõudmiseks kohtutäiturile.
Mitmel Tartu söögikohal on maksuvõlg ajatatud ehk neil on võla tagasimakse graafik. Kuidas võla ajatamine käib ja kui pikaks ajaks saab võlga ajatada?
Maksuvõla tasumise ajatamiseks esitab juriidilisest isikust võlgnik maksuhaldurile põhjendatud taotluse, lisab sellele bilansi, kasumiaruande, rahavoogude prognoosi ning ettepaneku võimaliku tagatise kohta.
Seaduses ei ole sätestatud ajatamise perioodi maksimaalset pikkust. Ajatamise taotluse menetlemisel võtab maksuhaldur arvesse ettevõtte majanduslikku seisundit, eelnevat maksedistsipliini, ajatamise otstarbekust, tagatise usaldusväärsust ja piisavust.
Kuni 50 000-kroonise maksuvõla saab maksimaalselt pooleks aastaks ajatada lihtsustatud korras, see tähendab, et füüsiline isik peab tõendama vaid sissetuleku ja juriidiline isik käibe olemasolu.
Ettevõtjad ei salga, et maksuvõlg on üks võimalus rahavoogude juhtimiseks, sest näiteks söögikraamiga varustajale võlgu jäädes ei saa söögikoht enam kliente teenindada, aga maksuvõlaga ei juhtu kohe midagi. Seepärast makstaksegi sageli maksuvõlga hiljem kui mitmeid teisi võlgu. Kuidas kommenteerite sellist suhtumist maksuvõlga?
Kindlasti on äriühingute hulgas ka selliseid, mis üritavad maksude tasumisest hoidumisega konkurentsis püsida. Aga maksuhaldur ei aktsepteeri sellist käitumist ja teeb kõik endast oleneva, et tasumata maksuvõlad sisse nõuda ning tagada seeläbi aus ettevõtluskeskkond.