Tartu haridusosakonna juhataja: erakoolidel praegu paanikaks põhjust pole

Pildil Tartu erakool.

FOTO: Margus Ansu

Haridus- ja teadusministeerium kaalub alates 2016. aastast erakoolide tegevuskulude toetuste maksmise lõpetamist ja seega oleks kulude hüvitamine tulevikus omavalitsustele vabatahtlik. Tartu linnavalitsuse haridusosakonna juhataja Riho Raave ütles, et linn astub koolidega dialoogi, kui riik otsustab teha kannapöörde. Tema sõnul praegu erakoolidel paanikaks põhjust ei ole.

Enne 2010. aastat võis kohalik omavalitsus maksta kinni erakooli tegevuskulu. Tartus toetati erakoole ka enne, kui see muutus riiklikuks kohustuseks.

«Oleme toetanud erakoole varem, teeme seda praegu ja tõenäoliselt jätkame toetamist ka tulevikus,» sõnas Raave. Ta lisas, et koolidega ei saa käituda nii, et ühel aastal makstakse raha ja teisel mitte, sest kõige taga on lapsevanemate ootused ja pealegi erakoolid on rajanud arengukavad ning võtnud ka laene. «Seda ei saa teha niimoodi, et me otsustame ühel hetkel, et lõpetame rahastamise.»

Emajõelinnas on kuus erakooli. Lisaks õpivad üheteistkümnes erakoolis, mis asuvad väljaspool Tartut, lapsed, kelle õpinguid peab elukohajärgne omavalitsus rahaliselt toetama.

Praegu maksab linn iga lapse pealt erakoolile 91 eurot kuus. Haridusosakonna juhataja ütles, et erakoolide rahastamisvõimalused on praegu paremad kui munitsipaalkoolidel. Raave sõnul on kujunenud olukord, kus erakoolidele makstakse rohkem kui munitsipaalkoolidele, sest esimene saab riigilt haridustoetust ja omavalitsuse käest tegevuskulude toetust ning lisaks maksavad õpilased erakoolides õppemaksu.

Kui 2016. aastast kaob riigil kohustus katta erakoolide tegevuskulud, on Raave sõnul kaks võimalust: hakata iga kooliga eraldi kokku leppima rahastuses või toetuse määrades. Raave ütles, et viimane variant võib küll tekitada ebavõrdset kohtlemisest, sest üks kool võib rohkem toetust saada kui teine.

Kuigi haridusosakond pole toetuse küsimust veel arutanud, on Raave hinnangul võimalik võtta arvestuslik keskmine toetusemäär ja öelda erakoolidele, et toetussumma ei jää 91 vaid näiteks 81 eurot. Kui linn summat muudab, peavad tõenäoliselt koolid lapsevanematelt suuremat õppemaksu küsima. Erakoolid ei tohi õppemaksu erakooliseaduse järgi tõsta aga rohkem kui 10 protsenti aastas.

Raave ütles, et Tartu erakoolid pole veel haridusosakonna poole pöördunud ning lisas, et muretsemiseks praegu põhjust samuti ei ole. «Kui riik on otsuse teinud ja mingi roll jääb omavalitsustele, siis tuleme kokku ja arutame, kuidas me seda rolli täidame ja vastavalt otsustele astume koolidega dialoogi,» lausus Raave.

Tartu linnast pärit lapsi õpib erakoolides 825. Iga õpilase pealt tuleb kohalikul omavalitsusel maksta koolile 91 eurot kuus.

Ministeerium soovib algatada seadusemuudatuse, mis teeks erakoolide tegevuskulu hüvitamise vabatahtlikuks, sest praegu on munitsipaalkoolid ametnike hinnangul erakoolidest halvemas olukorras.

Tagasi üles