Muusik, poeet ja kunstnik Andrei Makarevitš kõneles ilust

Muusik, poeet, kunstnik ja telemees Andrei Makarevitš pidas täna Tartu ülikooli Philosophicumi ringauditooriumis loengu, mille alguses tekkis tema ja kuulajate vahel omapärane naljakas side. Nimelt istus ta pärast auditooriumi sisenemist toolile, mis oli nii madal, et temast jäid laua tagant näha vaid õlad ja pea. Ta lahendas naerupahvaka tekitanud olukorra sealsamas kõrval seisnud teise tooli asetamisega esimese otsa.

Andrei Makarevitš kõneles ilust, mille mõistmise alged saavad inimesed tema arvates kaasa juba lapsepõlvest. Ta meenutas loengu alguses, kuidas tema kunstnikust isa ateljee oli ühtlasi magamistuba, nii et ta sai juba väikse poisina isa osaval suunamisel kunstikoolitust.

Eelkõige just joonistusoskus võimaldas Makarevitšil teha aastal 1970 edukalt sissestumiseksamid Moskva arhitektuuriinstituuti. Sealt ta aga eksmatrikuleeriti seoses parteivõimude määrusega, mis nägi ette «puhastada nõukogude üliõpilaste read pikajuukselisest saastast».

Oma kunstniku- ja arhitektidiplomi sai Makarevitš hiljem õhtuses õppes ja 1979. aastani tegeles ta teatrite projekteerimisega. Instituudis sai ta head kunstniku-graafiku oskused ja seepärast peab ennast ise kunstnikuks, kes vahel tegeleb  muusikaga.

Nõnda on kirjutatud tema kohta kirjandusfestivali Prima Vista programmis, sest Andrei Makarevitš on Prima Vista külaline.

Philosophicumi suur ringauditoorium oli täiesti täis, nii et osa kuulajaid pidi istuma treppidel ning seisma pingiridade taga ja seina ääres. Kuulajate hulgas oli noori ja vanu tartlasi, Andrei Makarevitši mõttekäikudest oli tulnud osa saama ka Tõnis Mägi. Paljudel olid peas sünkroontõlkest osasaamiseks kõrvaklapid, suurem osa kuulas teda aga vene keeles.

Kolmapäeval toimus Tartu ülikooli raamatukogu konverentsisaalis Andrei Makarevitši ning muusikakriitiku ja ajakirjaniku Artemi Troitski vestlusõhtu «Vabadus kunstis ja kunst olla vaba».