Meie Aja Kangelane viib maale üha enam kunsti

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse direktor Toomas Aru istus vallamaja koridoris Eesti 1960. aastate kunsti näituse kuraatori Mari Kartau ema Evi Sepa autoportree (1969) all ja mõtles: «Kunst kuulub rahvale.» Foto: Margus Ansu

Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse direktor Toomas Aru on alates tööleasumisest sellele ametikohale sügisel 2011 näidanud sealtkandi rahvale jätkuvalt eredat kultuurivalgust. Nädal tagasi avati seal uus suur kunsti­näitus.

Luunjas on paarikümnes tavapärases huvi-, spordi- ja noorsootööringis leidnud endale tegevust umbes 400 inimest.

Erinevalt teistest maakultuurimajadest on Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuses suurt rõhku pandud ka kultuuri süvakihtide avamisele.

Eesti kunstiklassikat

Aprilli viimasel päeval sai alguse koostöös Tallinna kunstihoone ja Eesti kultuurkapitaliga Eesti kunstiklassikat tutvustav näitusesari. Vallamaja kahe korruse koridori seintele on kunstniku ja kunstiteadlase Mari Kartau kureerimisel üles seatud maalid ja graafika, mis annavad ülevaate 1960. aastate kunstist.

Vaadata saab Nikolai Kor­ma­šovi, Ilmar Linnati, Lepo Mik­ko, Leili Muuga, Evald Oka­se, Väino Parise, Ester Roode, Henn Roode, Richard Sagritsa, Evi Sepa, Ants Viidalepa, Voldemar Väli, Tõnis Laanemaa, Rinaldo Veeberi, Saima Sõmeri ja Valdur Ohaka töid.

Direktor Toomas Aru sõnul on näitusesarja üks eesmärke näidata vallamajja sisenejatele Eesti kunsti arengut alates 1960. aastatest, ja ühtekokku on see meie kaasaegse Eesti kunsti vundament. Selle aasta lõpuni saab sealsamas vaadata 1970., 1980. ja 1990. aastate kodumaist kunsti.

Näitusel oli kaks avamist. Esimesele olid kutsutud Luunja keskkooli õpilased, kes said piltide vaatamise kõrvale kuulata kuraator Kartau loengut «Kuidas seletada surnud inimesele kaasaegset kunsti?».

Valla haridusnõuniku Kadi Saarso sõnul on värske maali- ja graafikanäitus ning kogu Too­mas Aru tegevus hariduslikust vaatevinklist väga oluline.

«Ta teeb seda puhtalt oma algatusel ja see on suur lisaväärtus, mis ta oma tegevusega valda toob,» ütles Saarso. «Viimase näituse avamisega õnnestus meil suurepäraselt koostöö kooliga. Esimene näituse avamine oli sätitud õpilaste päevakava järgi. See on ülioluline, sest enamikule oli see esimene kunstinäituse kogemus üldse.»

Haridusnõuniku sõnul jätkub Luunja kultuuri- ja vabaajakeskuse koostöö kooliga, et lapsi kunsti juurde tuua.

Meie Aja Kangelane

Lisaks kunstinäitusele vallamajas tegutseb mõnikümmend meetrit eemal kultuuri- ja vabaajakeskuses jätkuvalt galerii Meie Aja Kangelane. Erinevalt eelmisest kolmest ja poolest aastast on alates jaanuarist väljapanekud toodud keldris tegutsevast kõrtsist korrus ülespoole fuajeesse.

Praegu saab vaadata Gabrie­la Liivamägi fotonäitust «Jõudsin endale seljatagant järele ja läksin ringiga mööda». Pildid on valminud telefoniga, autor on jäädvustanud oma elu igapäevahetki.

Galerii tegevuse alguses sügisel 2011 hämmastas Toomas Aru kunstirahvast sellega, et sai neile maksta Luunjas üles seatud näituse eest 100 eurot honorari. Eelmisel aastal tekkis – Aru rääkis tänulikult Eesti kultuurkapitalist – võimalus tõsta honorari 250 eurole. «Seetõttu saamegi siin, maapiirkonnas, tänapäevast kunsti näidata,» ütles ta.

Kunsti kõrval jõuab Luunjasse ka muusikat ja kirjandust nõudlikumale kuulajale-lugejale ning muudki huvitavat.

Euroopa päeva tähistab kultuuri- ja vabaajakeskus 9. mail filmiseansiga saalis, kus kell 14 linastub loodusdokumentaal «Emajõe veemaailm», ning prepareeritud klaveri projekti viimase kontserdiga, mis algab samas saalis kell 17.

Kontserdil tuleb ettekandele ansambli U: «Publikuorkester», kus kuulajad saavad mõjutada seda, mis parajasti kõlab, ja kogu kontserdi arenemist.

«Publikuorkester» osutus väljavalituks ühena kaheksast enam kui 200 pakutud projektist rahvusvahelisele muusikafoorumile «Classical: NEXT» ning tuleb pärast Luunjas kõlamist U: esituses ettekandele 21. mail Rotterdamis.