Sookurg Ahja 4 jõudis rändelt tagasi kaks nädalat mullusest varem

Sookurg Ahja 4 (keskel, jalal saatja) eelmise aasta septembris Rääbise küla lähedal Jõgevamaal.

FOTO: Erakogu

Eelmise aasta novembri algusest talvitus satelliitkurg Ahja 4 teist korda ligi kuue tuhande kilomeetri kaugusel Etioopias Addis Abebas. 3. märtsil lahkus lind Etioopiast ja jõudis 29. aprillil, ligi kaks nädalat varem kui eelmisel aastal, taas Eestisse.

Lähemal talvituvad linnud alustavad kevadrännet märtsi alguses. Aprilli lõpus ja mais võib oodata rändureid, kes tulevad Aafrikast ja kaugemaltki.

Ahja 4 lahkus 8. veebruaril Addis Abeba talvekorterist ja jõudis samal päeval Tana järve äärde. Sookurg lendas talvekorterist ära, sest selle ümbruses kuivasid märgalad ja tuli otsida uus koht. Kogu rändetee Tana järve äärest Eestisse oli viis ja pool tuhat kilomeetrit pikk, mille Ahja 4 läbis 3. märtsist 29. aprillini.

Kolm päeva varem jõudis Lääne-Alžeeriast Eestisse ka teine Põlvamaalt pärit satelliitkurg Savimäe, kes mullusel kevadrändel pööras Lätis otsa ringi ja läks Ungarisse, kus viibis eelmise aasta lõpuni. Savimäe kevadränne kestis 11. märtsist 26. aprillini, mil ta läbis ligi 3600 kilomeetrit.

Otsivad pesapaika

Eesti maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi vanemteadur, ornitoloog Aivar Leito ütles, et satelliitkurg Ahja 4 jõudis eelmisel aastal kaks nädalat hiljem, sest oli kõigest aastane ja ei kiirustanud kodumaale tagasi. «Nüüd on sookurg vanem, hiilib pesapaika ja kodukohatõmme oli tugevam ehk rändas varem kodumaale,» ütles Leito. Ta lisas, et sookurg Savimäe tagasituleku loogiline põhjendus on samuti see, et lind tuli otsima pesapaika.

Vanemteadur rääkis, et tegemist on küll oletusega, kuid usub, et mõlemad linnud jäävad järgmisel aastal oma kodukanti pesitsema.

Info lindude tagasijõudmise kohta on ornitoloogide jaoks tänu satelliitsüsteemile ainukordne, kuna alles nüüd saadakse täpsemalt teada, kuidas käitub sookurg aastasena, paariaastasena ja veel vanemana.

Sookurgedele paigaldati satelliitseadmed kaks aastat tagasi. Varem katsetati satelliite paarikümne linnu peal, kuid katsed ebaõnnestusid. «Muidugi uskusin ma kaks aastat tagasi, et satelliidid peavad vastu, sest tegemist on kergete seadmetega, mis pole rihmadega lindudel seljas,» rääkis Leito.

Ta lisas, et kuna mõlemad sookured läbisid esimese rände edukalt, oli ka edaspidi usk satelliidi töökindlusesse. Leito ütles, et ornitoloogidele on uus teadmine ka see, kuidas päikesepaneeliga saatja looduses töötab.

Tagasi üles