Eelmise riigikogu koosseisu kuulunud Urbo Vaarmanni kohtuasi laheneb kokkuleppemenetluse teel.
Endine riigikogulane Urbo Vaarmann leppis tingimisi vangistusega
«Olen pikast kohtuvaidlusest kurnatud ning enda ja eelkõige oma perekonna säästmiseks otsustasin minna kokkuleppemenetluse teele,» ütles Vaarmann Keskerakonna pressiteate vahendusel.
Samuti ütles Vaarmann teates, et lahkub kokkuleppemenetluse tõttu Keskerakonnast.
Kohtule esitatud kokkuleppes taotletakse Urbo Vaarmannile karistuseks 2,5-aastast tingimisi vangistust.
Rohkem kommentaare Urbo Vaarmann Keskerakonna teatel meediaesindajatele anda ei soovinud. Postimees võttis siiski Vaarmanniga ühendust ja uuris, kas ta tunnistab end süüdi.
Kui te olete kokkuleppemenetlusega nõus, siis kas sellest võib järeldada, et te tunnistate ka ennast süüdi?
Kui te teate Eesti seadusandlust, siis seal on selgelt öeldud, et kui me kokku lepime, siis süü tunnistamist ei ole. Süüdi ma ennast ei tunnista. Pressiteates on selgelt öeldud, miks ma sellele otsusele läksin ja tegelikult võite võtta Taavi Pukiga (Keskerakonna pressiesindaja – toim.) ühendust.
Ma saan aru, et te enam ju ei kuulu Keskerakonda?
Taavi Pukk on valmis vastama teie küsimustele. Ma ei kommenteeri rohkem, kui on küsimusi, siis võtke Taaviga ühendust.
***
Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marge Püss esitas tänasel kohtuistungil taotluse Ülle Märsi ja Oleg Kuzmini osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna süü ei ole suur.
Urbo Vaarmanni, OÜ Puhkepesa ja OÜ Avicia osas esitas prokurör aga sõlmitud kokkulepped. Süüdistatavad jäid kohtuistungil kokkulepete juurde.
Kohus teeb lahendi teatavaks 21. mail, kinnitas Tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm.
Kriminaalasjas süüdistatakse Urbo Vaarmanni (38) ja OÜ Puhkepesa soodustuskelmuses ja pistise andmises, Oleg Kuzmini (44) ja OÜd Avicia soodustuskelmuses ning Ülle Märssi (51) pistise võtmises.
Politsei pidas Vaarmanni kuriteos kahtlustatavana kaheks ööpäevaks kinni 2012. aasta mai keskel. Vaarmann sai esialgu kahtlustuse pistisega seotud kuriteos ning soodustuskelmuses. Kohtueelse uurimise lõppedes sai Vaarmann aga süüdistuse korduvas pistise andmises ning pettuse teel soodustuse saamises või soodustuse mitte-eesmärgipärases kasutamises.
2012. aasta kevadel märkis prokuratuur, et uurimisandmeil olid kuriteod toime pandud ajavahemikus alates 2010. aasta teisest poolest kuni tunamullu suveni ning korruptsioon oli seotud uurimisaluse isiku tegevusega Tartu linnavolikogu arengu- ja planeerimiskomisjoni töös.
Samuti kahtlustati 2012. aasta suvel Vaarmanni selles, et ta taotles pettuse teel abikaasale kuuluva äriühingu nimel põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametilt (PRIA) rahalist toetust summas ligi 300 000 eurot. Uurimise andmeil on taotletud summa välja makstud osaliselt.
Uurimise alla sattumise järel peatas Vaarmann oma volitused Tartu linnavolikogus, kuid taastas need peagi. Hiljem sai ta Aadu Musta asendusliikmena riigikogusse. Parlamendi praegusesse koosseisu ta ei pääsenud.