Viiruse saladus leidis rakenduse

Foto: Repro

Papilloomiviirus, mis viib igal aastal maailmas emakakaelavähiga hauda enam kui veerand miljonit naist, on peale oma kurja külje õpetanud teadlastele midagi, mida saab ravimitootmises inimeste tervise heaks ära kasutada.

Teadlased kuulevad sageli etteheiteid, nagu teeksid nad laborite sügavustes uuringuid, mille tulemused kunagi rakendust ei leia. Möödunud nädalal kaitses Toomas Silla Tartu Ülikoolis doktoritööd, mille esimene osa on puhtaimal kujul teaduslik, teine osa aga näitab, kuidas kasutada laboris teada saadut ravimite tootmisel.

Väga paljud tänapäeva ravimid on valgud, mille tootmine on aga aeganõudev ja kulukas. Näiteks insuliin, mida on vaja väga paljudel inimestel diabeedi raviks, mis tähendab, et seda on tarvis toota tohutus koguses, tõi Silla näite.

Paraku on selliste ravimite tootmine tihtilugu aeglane ja kallis. Ravimifirmad ja patsiendid soovivad aga, et ravimeid saaks toota võimalikult kiiresti ja odavalt.

Kaval bussireisija

Toomas Silla doktoritöö näitab, kuidas panna ohtliku papilloomiviiruse paljunemise kavalus inimeste hüvanguks tööle. Pikka aega oli saladus, kuidas oskab papilloomiviirus inimese rakus püsida ning raku paljunemisel n-ö edasi reisida.

Uuringute tulemusena selgus, et tavaliselt poeb viiruse genoom peremeesraku kromosoomi pärilikkusaine vahele, kuid papilloomiviirus on kaval ning kasutab kromosoome nagu bussi.

«See viirus on nagu bussireisija, kes istub kromosoomi peale ja laseb end uude rakku sõidutada,» selgitas Silla. Kuna kromosoomid jaotuvad rakkude pooldumisel alati võrdselt, on kromosoom üsna kindel transpordivahend, mis tagab selle, et uued rakud nakatuvad viirusega.

Ravimitootjad on siiani kasutanud valkude tootmiseks valku tootva geeni istutamist raku pärilikkusaine vahele. Võtab aga vähemalt aasta, et saada piisaval hulgal kvaliteetseid rakke, mis kindlat valku toodaksid.

Silla uuringu tulemusena on aga võimalik see aastane istutamise ja kasvatamise periood vahele jätta.

Et tegu on olulise leiu ja ka päriselus kasutatava teadmisega, tõestab kas või see, et praeguseks on selle patendi kasutamiseks litsentsi ostnud juba mitu kuulsat ravimitootjat, nagu Novartis, Bayer Healthcare ja Wyeth, ning mitmed uuringulaborid on ostnud litsentsi edasisteks uuringuteks.

Tulevikueriala

Tihti keskenduvad doktoritööd vaid teaduslikele alusuuringutele, mis on olulised. Kuid Silla peab tähtsaks, et akadeemilised teadmised jõuaksid ka ettevõtjateni, kellega koos saaks välja nuputada, kuidas neid praktikasse viia.

Üheks selliseks vahendajaks teadlaste ja ettevõtjate vahel on näiteks Tartu firma Icosagen, mis aitas ka võtta patendi Silla uuringute tulemustele ning levitada seda teadmist suurtele ravimitootjatele.

Icosageni tegevus Eesti teadlaste uuringute vahendamisel maailmas võib üsna pea tuua Eestile samasugust kuulsust nagu IT-valdkond. Toomas Silla arvates on siinsete biotehnoloogiateadlaste uuringud sedavõrd heal tasemel, et sellega võib julgelt Eestit reklaamida küll.  

Kuri soolatüükaviirus

• Inimese papilloomi-viiruseid (HPV – human papillomavirus) leidub pea iga inimese organismis.

• HPVd põhjustavad näiteks soolatüükaid aga ka emakakaelavähki.

• Meestel ohtlikud HPVd ei avaldu, kuid mehed annavad viirust sugulisel teel edasi.

• Osa HPV tüüpide vastu on võimalik vaktsineerida, kuid kui inimene on HPVga juba nakatunud, püsib viirus kehas terve elu.