Jüri Kolgile tõid Liivi luuleauhinna mõtted Arnost

Täna Liivi luuleauhinna saanud Jüri Kolk oli mulluse Prima Vista avaürituse (pildil) üks esinejaid. Ta luges Tartu ülikooli raamatukogus ette oma luuletusi. Foto: Kristjan Teedema

Juhan Liivil on täna 151. sünniaastapäev, mille tähistamise hulka kuulus keskpäeval tema mälestamine Alatskivi kalmistul ning seejärel Liivi muuseumis Aarne Soro ja Jaan Pehu temaatiline kava «Esimesed kirjaniku tundmused» ja sealsamas tartlasest luuletaja Jüri Kolgi kuulutamine Liivi luuleauhinna 37. saajaks.

Jüri Kolk sai Liivi luuleauhinna teose «arno apooria» eest, mis ilmus Vikerkaares 12/2014. «arno / vaene arno / ta ei jõua kunagi aegruumis / sellesse punkti / kus tunnid alles algavad», algab luuletus. Ja lõpeb veel troostitumalt: «tunnid on juba alanud / viimnepäev on koitnud / parimad pingid on juba võetud / teele on imelikuga kabeliaias».

Värskeimas Vikerkaares (4-5/2015) on avaldatud «Vikergallup» eesti kirjanduse kohta aastal 2014. Asjatundjate küsitlusest selgub, et nende tähelepanu on mulluste üllitiste hulgas jagunud Jüri Kolgi kahele raamatule: luulekogule «Otse aia taga» ja proosaraamatule «Teisipäevamaa» (mõlemad kirjastanud Jumalikud Ilmutused).

Kaks näitust

Juhan Liivi sünniaastapäeva puhul avati Liivi muuseumi püsiekspositsiooni osana kavandatud näitus «Liivi mängides», mis käsitleb luuleklassiku isikut ja loomingut eesti teatrites läbi aegade. Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra teatel on näituse koostanud Piret Jaaks ja kujundanud Artur Kuus. Lisaks saab tutvuda väljapanekuga koolinoorte fotovõistluse «Ilus ta ei ole» töödest.

Näituse «Liivi mängides» tekstide autor Piret Jaaks märkis, et idee teha näitus sündis hoopiski ühest teisest ideest – kaardistada kõik Juhan Liivi elul ja loomingul põhinevad teatrilavastused.

«Kuna seda polnud varem tehtud, ei osanud me aimata, kui palju neid lavastusi kokku tuleb,» lisas ta. «Meie positiivseks üllatuseks sai neid kokku enam kui veerandsada. Kuna info kogumise käigus sattus meie kätte ka palju põnevat fotomaterjali, sündiski idee teha näitus sellest, kuidas Juhan Liivi isik ja tema looming on mõjutanud meie teatrimaastikku.»

Etendusi rehe all saab vaadata ka tänavu suvel

Näituselt saab infot alustades 1967. aastal Vanemuises etendunud Ela ja Mati Undi lavastusega «Suits pööriööluhtadelt» ning lõpetades möödunud suvel Liivi muuseumi rehe all mängitud Urmas Vadi lavastusega «Kus sa oled, Juhan Liiv?». Seesama lavastus tuleb vaatajate ette ka tänavu suvel.

Mari Niitra sõnul peegeldab näitus ilmekalt seda rolli, mida Juhan Liivi isik ja looming on eri aegadel eesti kultuuris mänginud. «Näiteks viimaste aastate intrigeerivad Liivi-tõlgendused teatris iseloomustavad hästi klassiku ümbermõtestamise faasi, mis parajasti aset leiab,» lisas ta.

Näitus annab ülevaate ka kogu Liivi-lavastamise ajaloost ning on pikitud tsitaatidega Eesti lavastajatelt ja teatrikriitikutelt. Lisaks jõuab näitusekülastajate silmade ette foto- ja videomaterjali ning väheke vahvaid kostüüme.

Näitus jääb osaks Liivi muuseumi püsiekspositsioonist «Oleksin ma luuletaja».