Onu Bella lõpetab oma raamatus viinavõtmise

Raamatu «Ma võtsin viina» esitlemisele eile oli Onu Bella (vasakul) kutsunud teiste hulgas Üllar Jörbergi, kes astus raamatuhuviliste ette ka lauljana. Foto: Sille Annuk

Meelelahutustuus Onu Bella ning kehapaljastused viinavõtmise ja muusikaga – ei neid saa lahutada. Trükivärskes raamatus «Ma võtsin viina» on need samuti tervik, vähemalt kiirel lehitsemisel.

Siin-seal leidub üle lehekülje ulatuvaid fotosid alasti naistest ja meestest, lõikude kaupa on kirjeldusi joomingutest. Nõnda ei olegi ime, et raamatu kaitsekilel on hoiatus «Alla 16aastastele ei ole soovitatav!».

Põhjalikumal lugemisel selgub, et Onu Bella hindas pärast seda, kui politsei ta autorooli taga kinni pidas ja joobe tuvastas ning arestikambrisse pistis, oma suhte alkoholiga ümber.

Kohtumised naistega

Nii kohtubki ta järgmistes peatükkides näiteks mistress Eva, filminäitlejatar Kristiina Bellanova ja prostituutidega nõnda, et naised joovad alkoholi, kuid raamatu autor rüüpab kohvi või midagi muud süütut. Seevastu suhte sugueluga jättis Onu Bella pärast politseiasutuses viibimist endiseks.

Raamatu lõppu on Onu Bella koondanud oma värsistused. Nende hulgas on tekstid «Kuidas ma miilitsaga tina panin», «Emalendur» ja mõistagi «Ma võtsin viina», aga ka praegusel ajal eriti aktuaalne «Mustlane».

Raamatu on kirjastanud Tallinna kirjastus Menu ja toimetanud Katrin Streimann. Ilmselt ei ole toimetamisel tulnud autori sõnastust kuigi palju muuta. Igast lausest paistab välja, et selle on kirja pannud Onu Bella ise, sest rütm ja sõnavara on täiesti onubellalik.

Iseloomulik on võõrsõnade kummastav tarvitamine. Sagedasti on need lähestikku roppude sõnadega, mis algavad tähega n, t, p või mõni muu kaashäälik. Eriti siis, kui Onu Bella meenutab intiimsemat sorti tegevusi.

Tabav sissejuhatus

Tabava sissejuhatuse on kirjutanud raamatule «Ma võtsin viina» raamatu «101 Eesti popmuusika albumit» autor Mart Juur. Ta toob esile Onu Bella suure tähtsuse 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate alguse meelelahutusmuusikas ja kiidab tema väljapeetud stiili.

Tagaküljele on trükitud peale Mart Juure ridade pealkiri, mis on risti vastupidine sellele, mis on esikaanel: «Ma ei võtnud viina». Ja autorinimeks on märgitud hoopiski Igor Maasik, mida võib lugeda ka passist, kui Onu Bella peaks selle välja võtma.

Tunamullu sügisel tegevust alustanud Menu kirjastus andis mullu välja Peeter Volkonski raamatu «ISBN 978-9986-9980-6-9».

Nii nagu Volkonski teose tagakaane siseküljel, on ka Onu Bella trükisega kaasas heliplaat. Kaht tartlasest autorit ühendab nende raamatute puhul seegi asjaolu, et mõlemad trükised on kujundanud Külli Kuusik.

Järgmine tartlane

Kes võiks olla järgmine legendaarne tartlane, kes avaldab oma ilukirjanduslikuks pööratud eluloo raamatuna Menu kirjastamisel? Mülleri Sass, Matti Milius, Lembit Kurvits?

Või saab varsti lugeda Üllar Jörbergi elulugu ja kuulata sinna kõrvale raamatuga kaasa pandud plaati? Toimetaja Katrin Steimann ütles eile «Ma võtsin viina» esitlusel Tartu südalinna rokibaaris Underground, et Menu kirjastus on avatud kõikidele huvitavatele pakkumistele.

Onu Bella ja Igor Maasik olid esitlusele kutsunud päris nime või pseudonüümi all raamatusse jäädvustatud inimesi, nagu Peeter Volkonski, Merle Jääger ja Üllar Jörberg. Saabunud külaliste hulgas oli ka enam kui 30 aastat emakeeleõpetaja ametit pidanud Aita Maasik, esitletud raamatu autori ema.

Raamat

Onu Bella, «Ma võtsin viina»,
kirjastus
Menu,Tallinn, 2010, 224 lk.