Keskkonnaamet andis loa Kiidjärve pais alla lasta

Kiidjärve pais ja veskihoone. Foto: Rein Kalle

Äsja kiitis keskkonnaamet heaks Põlvamaal Vastse-Kuuste vallas asuva Kiidjärve paisu ümberehituse projekti ja andis välja vee erikasutusloa. Seeläbi paranevad kalade rändetingimused ning ühtlasi taastatakse ajaloolise vesiveski kunagine ilme.

1914. aastal ehitatud Kiidjärve vesiveski oli Eesti üks võimsamaid. Tänaseni säilinud uhke veskihoone on Põlvamaal tuntud vaatamisväärsus. Aastatel 1987-1988 ehitati veskile uus betoonpais, kuid peagi pärast seda jahutootmine lõppes.

Järv paisu taga on setteid täis ja kinni kasvamas ning ka pais ise vajab praegusel hetkel juba remonti. Seetõttu hakatigi mitu aastat tagasi plaani pidama, mida paisuga ette võtta.

Ahja jõe ürgorg on Eesti üks unikaalsemaid loodusväärtusi. Pikast jõest on leitud üle 30 kalaliigi, kuid liikide elupaigad on eraldatud mitmeteks jõelõikudeks ohtrate paisudega, kus kalade liikumine takistatud. Jõe keskjooksul asuv Kiidjärve pais ujutas ilusa jõesängi üle umbes 1,5 km ulatuses.

Esmalt kaaluti paisu säilitamist ja jõgi osalist suunamist läbi paremkaldale rajatava looduslähedase kunstkärestiku. Keskkonnaamet soovitas radikaalsema sammuna paisu hoopis avada, sest paisu enam ei kasutata ja kalapääs ning paisjärv vajavad tulevikus hooldust. Vee alandamine taastaks kunagise kauni jõesängi.

Vana paisu avamine tundlikus kohas on tehniliselt üsna keerukas. Loodusväärtusi hindavad maaomanikud, muinsuskaitseamet ja projekteerija Piiber Projekt OÜ tulid aga mõttega kaasa ning koostöö viis selleni, et pais avatakse juba sel aastal, kinnitas keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Rein Kalle.

Kiidjärve pais avatakse keskelt 14 meetri laiuselt, alles jäävad paisu kaldasambad ja nende keskele püstitatakse uus jõesammas, lisas Kalle. Ta lubas, et sammaste peale tuleb uus nägus sild.

Paremkalda äärde, alaveepoolel on plaanis taastada müür, mis imiteerib endise saeveski turbiini pealevoolukanalit. Ülaveepoolele on endise pealevoolukanali asukohta kavandatud 30 cm sügavune orv, mis imiteerib kanali sissevoolu. Paisu sambad ja sild taastatakse endisel kujul, kuid jäetakse paigaldamata ülevoolulävi ja varjad. Taastamisel on lähtutud vesiveski endisaegsetest fotodest.

Vee erikasutusloaga on ette nähtud ka osaline sette väljakaevamine paisjärvest. Sete on vajalik eemaldada vahetult paisu eest ehitustööde võimaldamiseks ja kuni 270 m kaugusele ülesvoolu jõesängi kujundamiseks. Kavandatav sette eemaldamise maht on ca 9000 kuupmeetrit.

Paisust sadakond meetrit allavoolu asub RMK Kiidjärve looduskeskus. Käseoleval suvel ja sügisel on Põlvamaad külastavatel loodushuvilistel unikaalne võimalus ise keskuse terrassilt vaadata, kuidas paisu avamine käib. Juba järgmisel kevadel saavad lisaks kaladele jõelõigu taasavastada ka paadimatkajad.

Parasjagu on käimas ka tõsised arutelud mööda jõge umbes 5,5 km ja linnulennult 3,4 km kaugusele jääva Saesaare paisu küsimuses. Selle paisuga seotud temaatikat käsitles Tartu Postimees viimati 6. aprillil.