Järgmisest aastast kaob Tartu ülikooli akadeemilisest struktuurist sõna arstiteaduskond. Arstiteaduskonna dekaan Joel Starkopf ütleb, et loomulikult on ta rahulolematu, aga usub, et kõnekeeles elab arstiteaduskond edasi.
Arstiteaduskonna nimi kaob ajalukku
28. aprill 2015, 12:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmisel reedel kinnitas ülikooli senati istung nelja suure valdkonna alla koonduvate üksuste – instituudid, kolledžid ning valdkonnavälised ülikooli asutused – nimed.
Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm selgitas, et ülikooli struktuur otsustatakse kahel tasandil. Üks neist on põhikirja tasand ja see paneb paika, et ülikoolis on tulevikus neli valdkonda. Valdkonnasiseste nimede panemine on senati pädevus ja selle kinnitas eelmise reede istung.
Küsimuse peale, mida ta arvab sõna arstiteaduskond kadumisest, vastas Kirm, et niisuguseid teaduskondi on varemgi olnud, mille sisu on ajas muutunud või mida enam ei ole.
«Alati on senatil õigus ühel või teisel põhjusel ülikooli põhikiri ka uuesti üle vaadata,» märkis ta ning lisas, et tõsi,
usu-, majandus- ja õigusteaduskond on säilitanud oma nime, kuid õiguslikult ei ole nad enam teaduskonnad, vaid instituudid.
Joel Starkopf oli nõus, et teemale lähenemisel on võimalik kaks vastandlikku seisukohta. Üks, et nimi annab identiteedi, ning teine, et identiteedi määravad inimesed.
«Mina ise pean küll oluliseks, et arstiteaduskonna nimi säiliks ja saaks ülikooli struktuuris taas esindatud,» ütles ta. «Me oleme teaduskonna nõukogu ja meditsiini valdkonna nõukogu poolt teinud selle ettepaneku ka senatile. Kaks kuud tagasi senati hääletusel saime vajalikust 15 poolthäälest 11,» rääkis ta. «Meie ettepaneku sisu oli, et neis valdkondades, mille all olevate instituutide nimedes ei kasutata sõna teaduskond, võiks lubada kasutada teaduskonna-sõna. See tähendab, et meditsiiniteaduste valdkonna asemel oleks võinud meil olla arstiteaduskond.»
Marco Kirmi sõnul on senati seisukoht olnud selline, et ülemise tasandi nimetused peavad olema kõik ühesugused, kuna siis on need ühtemoodi arusaadavad.
Starkopf märkis omakorda, et samas on senat aktsepteerinud teisel tasandil erinevaid nimesid, nendeks on kolledžid, teaduskonnad, instituudid, akadeemia ...
«Meie arvates võiks olla aktsepteeritud erinevate nimede lubamine ka esimesel tasandil,» ütles Starkopf.
Küsimuse peale, kas mõni loodavatest instituutidest ei oleks võinud kanda arstiteaduskonna nime, vastas Starkopf, et see oleks olnud vaid sõnade mäng ja kaotanud struktuurireformi sisulise mõtte.
«Ma arvan, et reformi sisu on mõistlik ja see loob head eeldused nii õppe- kui teadustööks ka meie medicina valdkonnas,» rääkis ta. «Aga olgem ausad – meditsiiniteaduste valdkond on sõnakonstruktsioon, väga lohisev kombinatsioon, inimesed ei hakka seda kasutama ning kõnekeeles asendub see kindlasti sõnaga arstiteaduskond.»
Starkopf lisas, et meditsiini valdkonnas on eestikeelset haridust antud 1919. aastast alates ja arstiteaduskonna nime all on õpetatud nii arste, hambaarste, proviisoreid kui spordiarste, enne sõda ka kehalise kasvatuse õpetajaid.
«Eesti keeles on selle valdkonna nimi arstiteaduskond,» kordas ta.
Marco Kirm peab Eesti ülikoolide kõige suuremaks väljakutseks praegu kahanevat tudengite arvu ning seda, kuidas sellega toime tulla.
«See on ka põhjus, miks me ümber rivistume. Et ülikool suudaks paremini ajaga kaasas käia, et vastutus ja kohustused oleksid võrdselt jagatud ja et ei tekiks neid olukordi, kus keegi ei vastuta,» ütles ta. «Ülikool on unikaalne organsatsioon, sugugi mitte tavaline. Ühtpidi on vaja akadeemilisi traditsioone järgida, teistpidi aga ülikooli ajakohastada. See toimub üle maailma.»
Arvamused
Miks olete seisnud ülikooli uues akadeemilises struktuuris selle eest, et sealt teie teaduskonna nimetus ei kaoks.
Usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme:
Usuteaduskonna jaoks on nimi tõesti tähenduslik, kuna nii Eestis kui rahvusvaheliselt on mõistel usuteaduskond hoopis teine sisu kui mõnel sarnasel usuteadusliku struktuuriüksuse nimetusel – olgu siis instituut või osakond. Usuteaduskond tähendab pädevust teoloogias (ja religiooniuuringutes), instituudi nimetuse kasutamist võidaks tõlgendada sisuliselt kui teoloogiaalase pädevuse degradeerimist.
Eestis on olemas usuteaduse instituut, mis kasutab ühe struktuuriüksuse nimetusena «usuteaduskond» just selleks, et rõhutada oma pädevust tegeleda akadeemilise teoloogiaga. Rahvusvaheliselt on usuteaduskonnad universaalsemad üksused, vastavad instituudid või osakonnad kitsama kompetentsiga. Tahtsime oma nime säilitamisega jätkuvalt ka väljapoole paista sellisena, nagu me tegelikult oleme.
Saame igati aru arstiteaduskonna murest ja toetasime ning toetame vajadusel jätkuvalt nende soovi oma nime säilitada.
Majandusteaduskonna professor Jüri Sepp:
Reformi mõju senistele teaduskondadele oli erinev. Sisuliselt väiksed teaduskonnad taandati instituutideks ja suured ülendati valdkondadeks. Osalemisel ülikooli otsustusprotsessides esimesed kaotasid oma mõjus ja teised pigem võitsid.
Sel puhul oli loomulik otsida väikestele teatavat kompensatsiooni, olgu või moraalset ja mainelist, teaduskonna nimetuse säilitamises. Ka võimaldab see suhetes vilistlaste ja kõigi teiste partneritega säilitada oma identiteeti ning suhetes konkurentidega – näiteks TTÜ majandusteaduskonnaga pariteeti, mis on ka praktilise tähtsusega.
Majandusteaduskond tahab endiselt tähistada oma sünniaastana just 1938. aastat.
Meditsiiniteaduste valdkond
- Hakkab koosnema senisest arstiteaduskonnast, millest luuakse viis instituuti, ning kehakultuuriteaduskonnast, millest saab sporditeaduste ja füsioteraapia instituut.
Need viis instituuti on:
- bio- ja siirdemeditsiini instituut,
- peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut,
- farmaatsiainstituut,
- kliinilise meditsiini instituut, kuhu kuulub 16 kliinikut ja täienduskeskus,
- hambaarstiteaduse instituut.
Meditsiiniteaduste valdkond hakkab olema üks neljast valdkonnast. Tartu ülikoolis on tulevikus veel humanitaarteaduste ja kunstide valdkond, loodus- ja täppisteaduste valdkond ning sotsiaalteaduste valdkond.
- Ülikooli uus põhikiri ja akadeemiline struktuur hakkab kehtima 1. jaanuaril 2016.