Teadlased laiendavad uudishimulike silmaringi

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli keemiadoktor Tavo Romann, teadur Liis Sii­nor (vasakul) ja Ahhaa projektijuht Irina Orekhova kontrollisid eile, kas kütuseelemendi stend on homseks teadlaste ööks valmis. See stend ilmestab professor Enn Lusti loengut kütuseelementidest ehk teeb puust ette ja punaseks, kuidas töötab auto vesinikuga.
Tartu Ülikooli keemiadoktor Tavo Romann, teadur Liis Sii­nor (vasakul) ja Ahhaa projektijuht Irina Orekhova kontrollisid eile, kas kütuseelemendi stend on homseks teadlaste ööks valmis. See stend ilmestab professor Enn Lusti loengut kütuseelementidest ehk teeb puust ette ja punaseks, kuidas töötab auto vesinikuga. Foto: Sille Annuk

Tartu ülikoolide majad säravad reede õhtul tavalisest pikemalt täistuledes, sest käes on jälle teadlaste öö. Kes selle maha magab, seda kostitavad füüsikud hea ja paremaga nädalavahetusel.


Tartu Ülikooli keemiadoktoril Tavo Romannil oli eile kiire päev, sest tal oli vaja üleeuroopaliseks teadlaste ööks anda viimast lihvi keemiavideote koduleheküljele «100 + katset keemias».

Veel üsna uhiuues Chemi­cumis tudengite praktikalaborisse tõtates kergitas ta saladusloori keemikute teadlaste öö tegemistelt. «Näitame leekreaktsioone, gaaside põlemist ja plahvatusi, no selliseid lihtsaid asju,» rääkis Tavo Ro­mann.

Esimest korda linnarahvale avatud Chemicumis võib teadlaste ööl kuulata ka Tartu Ülikooli keemiainstituudi direktori professor Enn Lusti loengut tulevikukütustest.

Põnevat on kolmapäevast pühapäevani käival teadusfestivalil ja teadlaste ööl palju, kinnitas neid korraldava Ahhaa teaduskeskuse projektijuht Irina Orekhova.

Näiteks juba täna õhtul jalutab teadusajaloolane Ken Kalling huvilistega kohtades, kus elasid ja töötasid Tartu Ülikooli kuulsad teadlased.

Teadlaste öö algab reedel aga juba hommikul: kell 10 alustab Emajõel sõite Noa laev ehk lodi Jõmmu. Noa laeval seilavad ornitoloogid ja bioloogid räägivad Emajõe looduslikust rikkusest ning arheoloog Ain Mäesalu pajatab, kuidas Emajõel vanasti maise rikkuse eest võideldi.

Eesti Maaülikooli teadlased ootavad huvilisi juba kella poole viiest õhtupoolikul. «Silmaringi saab laiendada ehituse, kalakasvatuse, meierei, automaatika ja ka biogaasi koha pealt,» rääkis Irina Orekhova. Eribuss viib huvilised maaülikooli Märja katselauta, mis on täis priskeid õnnelikke lehmi ja tehnikavigureid.

Teine eribuss viib õhtul uudishimulikud Tõraverre observatooriumi ja Nõkku Berendseni vaibapuhastusse.

Teadlaste ööl kostitavad tartlasi huvitavate teadmistega ka botaanikaaed, Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja ajaloomuuseum, mänguasjamuuseum, spordimuuseum, Tartu keskkonnahariduse keskus, Ahhaa ja Tamme gümnaasium.
Laupäeva hommikul algavad aga füüsikute Tähe perepäevad, millest tänavu kukub välja teadusteatrite suur festival. Laupäeval kell 11–18 ja pühapäeval kell 11–16 saab Tähe tänava füüsikamajas vaadata kümmet etendust.

Vaatajate ette tulevad Teadusbussi etendused, Koit Timpmanni alati huvitavad esinemised, Henn Voolaiu etendus «Laiav leiutaja» ja etendus «Down with Gravity», mis võitis 2007. aastal Euroopa teadusteatrite vahetusprojekti Wonders peapreemia ja ühe neljast eripreemiast.

Etenduste vaheaegadel ja ka etenduste ajal saab majas ringi vaadata, välja on pandud füüsikute masinad ning käivad eksperimendid.

Tartu Postimehe ööküsimused teadlastele

• Kes, kuidas ja millega puurib makaronide sisse augud?

• Miks koerad ei kannata postimeest, keda nad näevad pea iga päev?

• Kust tuleb kassi nurr?

• Miks mõned inimesed on edevad?

• Miks Kuul ei ole veebikaamerat?

• Mis on tangusool ja kui palju on sada vakka tangusoola?

• Miks on küünealused pärast joomist mustad?

• Kuidas kalad magavad?

• Miks piim põhja kõrbeb?

• Miks lumi krudiseb?

• Miks vesi kaane all rutem keema läheb?

• Miks harakatele meeldivad säravad asjad?

• Miks viin ei jäätu?

• Miks on sääsel vaja piniseda?

• Miks poemuna pole kunagi nii kollane kui maavanaema kana oma?

Tartu Postimees otsib neile küsimustele vastuseid ülikoolilinna teadlastelt, keda kohtame nädalavahetusel teadlaste ööl ja Tähe perepäevadel. Vastused avaldame esmaspäevases lehes. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles