Miina Härma gümnaasiumi abituriendid jagasid peale eksamit emotsioone

Miina Härma gümnaasium.

FOTO: Kertu Kula

Gümnaasiumi lõpetajatel algas täna eesti keele eksamiga riigieksamite periood. Näiteks Miina Härma gümnaasiumis oli selle sooritajaid üle kaheksakümne. Pärast ligi kuuetunnist proovilepanekut olid abituriendid valdavalt rõõmsad, kuna esimene eksam on nüüd seljataga.

«Ma tunnen ennast üllatavalt hästi,» ütles Miina Härma gümnaasiumi abiturient Grete Tänna pärast eksamiruumist lahkumist. Johannes Kadak rääkis, et tunne on natukene ebakindel, kuid ta loodab parimat. Tänna lisas, et varem korraldati koolis kaks proovieksamit, kus ta lugemisülesannete eest sai maksimumpunktid, kirjand läks aga kehvemini.

Eksamil tuli õpilastel valida alustekstide komplekt ja lahendada analüüsi- ja arutlemisoskust nõudvaid ülesandeid. Kirjandipooles tuli koostada umbes neljasajasõnaline arutlev tekst, millele tuli ise peakiri panna.

Õpilased võisid analüüsida Eesti elu käsitlemist nüüdisaja kirjanduses ja/või filmikunstis, Eesti rahvastiku vähenemisest ja paiknemisest tingitud probleeme, riikidevahelisi suhteid nüüdisaegses maailmas või arutleda, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega.

Miina Härma gümnaasiumi 12. klassi õpilane Johannes Kadak valis arutlemiseks, millised eetilised probleemid kaasnevad teaduse ja tehnika arendamisega. Samal teemal arutles ka Liisi Trumm. Neiu ütles, et lugemisosa sai valmis tunniga, kuid kirjandiga läks kauem, sest välja tuli valida teiste hulgast põnevaim teema.

Grete Tänna kirjutas aga sellest, kuidas Eesti elu käsitletakse nüüdisaja filmikunstis ja kirjanduses. Tänna ütles, et oli hiljuti lugenud Valdur Mikita «Lingvistilist metsa» ja sai teost ka oma arutluses palju kasutada.

Paljud Miina Härma gümnaasiumi abiturientidest väljusid eksamiruumist kella nelja paiku, olles kasutanud eksamiaja maksimaalselt ära. Rauno Sahku aga sai kõik nelja tunniga valmis ning hiljem imestas, mida kõik nii kaua ruumis tegid.

Näiteks Janely Viitak otsustas kolm korda ümber, mis teema valida, ja alustas ka kirjutamist mitu korda uuesti. Grete Tänna aga teadis kohe, millest kirjutab ja millised alustekstid valida. Tänna ütles, et aega võttis enne kirjutamist fookuse paikapanek ja ka see, milliseid näiteid kasutada.

«Mina jõudsin kolmanda variandi lugemisosa lõpuni teha ja siis mõtlesin, et mul on ikka väga halvad vastused ning teen teise variandi,» sõnas Johannes Kadak.

Järgmisena tuleb abiturientidel sooritada 4. mail inglise keele või mõne muu võõrkeele eksam. 21. mail matemaatika riigieksam ning lisaks veel kaks koolieksamit.

Eesti keele eksamile registreerus üle Eesti 7222 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse eksaminandi. Eesti keele teise keelena eksamile aga 2497 inimest. Tartus on sellel õppeaastal gümnaasiumilõpetajaid ligi üheksasada.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles