Vanemuine kutsus Carmeni rolli rõõmsameelse moskvalanna

Kolmapäeval esietendub Vanemuise suures majas Georges Bizet’ ooper «Carmen», mille peaosas sädeleb Moskva ooperiteatri Helikon rõõmsameelne metsosopran Aleksandra Kovalevitš. Esmaspäevaõhtuse proovi vaheajal rääkis ta lühiintervjuus, miks talle meeldib töötada ooperi muusikajuhi ja dirigendi Paul Mägi ning lavastaja-koreograafi Giorgio Madiaga.

Maestro Paul Mägi tunnetab Aleksandra Kovalevitši sõnul suurepäraselt muusikat. «Ta võib muusikat silmas pidades minna ühtaegu lauljaga kaasa, sest ta mõistab, mida on lauljatel vaja, ja sel moel saab luua kauni teose,» ütles Carmeni osatäitja. «Ta jälgib, mis me laval teeme, võtab arvesse tempot ja dünaamikat. Mulle see väga meeldib, kuidas ta seda kõike teeb.»

Itaallasest lavastaja Giorgio Madia, kes mullu tõi Vanemuises vaatajate ette tantsulavastuse «La Dolce Vita», pakub moskvalannale suurt huvi oma koreograafilise tausta poolest.

«Ma ei ole kunagi varem töötanud lavastajaga, kes on vaatajate ette toonud ballette,» ütles Aleksandra Kovalevitš. «Tal on teistsugune mõtteviis kui minul, ta näeb kõike liikumises, talle on selge liikumise keel. Mul tuleb proovides rohkem ise mõelda, mida ma pean rollis tundma, tema näitab, kuidas ma pean liikuma või kätt tõstma. Nii et on huvitav.»

Teised solistid ja kunstnik

Lavastuse kunstnik on Maarja Meeru. Tema loodud lavapildis on kesksel kohal osa härjavõitluse areenist ja sinise sisustusega kõrts.

Aleksandra Kovalevitši (Carmen) kõrval on kesksetes osades ungarlane Boldizsár László (Don José), lätlane Jānis Apeinis (Escamillo), prantslanna Diana Higbee (Micaëla), Taavi Tampuu, Märt Jakobson, Pirjo Püvi, Karmen Puis, Simo Breede, Rasmus Kull, Jaan Willem Sibul jt.

Paul Mägi ütles, et solistide otsimiseks on maailmas agentuurid, kes lauljaid esindavad, ja nende kaudu leiab soliste kõige kiiremini. Aleksandra Kovalevitši kohta tuli ka soovitus ning moskvalanna esituse kuulamisel selgus, et teda sobib küll Carmeni osasse kutsuda.

Vanemuise nüüdne Carmen ei olegi punast värvi kostüümis, nagu on erinevates lavastustes nähtud, ja ta ei kanna ka lilleõit juustes. «Selline lahendus tekkis lavastaja ja kunstniku koostöös. Kogu lavakujundus ja kostüümid on neil ühiselt arutatud ja seegi, et lavastuse ajastu ei ole 19. sajand, vaid 1950. aastate algus,» ütles maestro Mägi.

«Carmeni» lavastaja ja muusikalise juhi koostöö on kulgenud Paul Mägi sõnul väga hästi, sest Giorgio Madia teab täpselt, mida soovib saavutada.

Lavastuses teeb kaasa flamenkosolistina Kalli Pikas, aga samuti Vanemuise tantsu- ja balletikooli õpilasi, Tartu poistekoori lauljaid ning mõistagi Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp.

Kas või kümme aastat

Sel hooajal on kavas kolm «Carmeni» etendust. Kui jätkub publikuhuvi, võiks lavastus Paul Mägi sõnul Vanemuise mängukavas vastu pidada kas või kümme aastat.

Vanemuises esietendub «Carmen» 22. aprillil kuuendat korda. Esimest korda tuli see vaatajate ette samas teatris 1930. aastatel Elvi Nanderi lavastuses ja viimati 1991. aastal Ülo Vilimaa lavastuses.

Eelmine Tartus lavastatud ooper «Carmen» tuli vaatajate ette vabaõhuetendustena juulis 2006 toomkiriku varemete juures. Dirigent ja muusikajuht oli Lilyan Kaiv ja lavastaja Ago-Endrik Kerge. Carmeni osas astus üles Merle Silmato või Maria Kallaste, Don José oli Mati Kõrts, Mikaëlat laulis soomlanna Hanna Kronqvist ja toreadoor Escamillo rollis oli René Soom. Klassikalises ooperietenduses tegid peale nimekate solistide kaasa KaivConsorti sümfooniaorkester, ooperikoor ja lastekoor.