Sakutamine, tuuseldamine. Kes tõstab käe omaenese lapse vastu?

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Iga lapsevanem teab seda tunnet, kui laps on piiride kompamisega kummi viimseni pingule tõmmanud. Miks suudab üks täiskasvanu end talitseda, teine aga laseb emotsioonide ajel käed käiku?

Kolmandat last ootav Marianne (nimi muudetud – toim) on oma laste kasvatamisel püüdnud teadlikult vältida enda vanemate tehtud vigu. «Olen tulnud kodust, kus emal käisid käed ikka väga kergelt ja psüühiline terror oli päris korralik,» tunnistab ta.

Samas ei ürita ta lapsevanemana käituda üliinimesena, vaid näitab oma tundeid välja ja ütleb ka lastele, kui on ärritunud või millegi pärast pahane. Enamasti saavad lapsed sellest aru ja käituvad mõistlikult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles