Tartu ülikooli kunagine keemia- ja farmaatsiaprofessor Friedemann Goebel (1794–1851) kirjutas Jenast Emajõe ääres tegutsevasse ja tema meelest parimasse Venemaa ülikoolilinna reisides peaaegu iga päev kodulinna maha jäänud naisele. Reis isikliku tõllaga kestis üle kolme nädala. Tema kirjad ilmusid nüüd eesti keeles raamatuna, mille esitlus on 21. aprillil kell 16 Tartu linnamuuseumis (Narva mnt 23).
Kirju saatis õpetlane oma kaasale ka hiljem, kui seadis end Tartus sisse ja pidas esimesi loenguid puupüsti täis auditooriumis. Kolleegid, siinsed elanikud ja kogu ülikoolilinn jätsid sakslasele meeldiva mulje. Sellest kirjutab ta ka oma perele, kelle ta kolis poole aasta pärast Jenast Tartusse.
Emajõelinn hakkas professorile meeldima sõna otseses mõttes juba esimesest pilgust. «Niipalju kui ma pimeduses märkasin, tundub Tartu väga kena,» kirjutab ta 1. novembri õhtul kell 9 aastal 1828. «Tänavad on hästi valgustatud ja korralikult sillutatud.»
Mõni päev hiljem lisab ta, et linn meeldib üha enam. «Mida lähemalt ma siinset eluolu tundma õpin, seda kodusemalt ma end tunnen. Siin valitseb ergas teaduslik vaim ning valitsus teeb palju haridustaseme tõstmiseks selles suures riigis.»
Talv tuli pakaseline. «Täna pärastlõunal olin Emajõel, kus oli palju uisutajaid,» kirjutab professor 4. jaanuaril 1829. «Nagu Sa arvata võid, on meil siin suurepärane saanitee ning lakkamatu aisakellade tilin. Rõõmustasin täna jälle uhkete kalade üle kalaturul Emajõe ääres.»
Friedemann Goebeli kirjad ilmusid nüüd eesti keelde tõlgituna koos järelsõna, isikunimede loendi ja piltidega raamatus «Jenast Emajõe äärde. Kirjad kaugetest aegadest». Tõlkinud Kiira Schmidt (lisatud siinsesse uudisesse hiljem). Teksti selgitused ja ülevaate Goebeli elukäigust on koostanud Mare Rand. Raamatu on toimetanud Kristi Metste ja kujundanud Peeter Paasmäe.
Vastne teos kuulub teise raamatuna linnamuuseumi üllitatavasse memuaarkirjanduse sarja. Tartu ülikooli raamatukoguhoidja Emil Andersi (1806–1887) mälestuste raamat oli esimene ja ilmus aastal 2012.