Urbo Vaarmanni kohtuistung lükkus taas edasi

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Urbo Vaarmann ja Ülle Märss (esiplaanil) sügisel kohtumajas.

FOTO: Margus Ansu

Mullu sügisel alanud, kuid ühe kohtualuse haigestumise tõttu korduvalt edasi lükatud kohtuistung kriminaalasjas, milles on osaline ka endine riigikogu liige Urbo Vaarmann, ei jätkunud ka täna.

Tartu kohtute teatel lükkus tänaseks planeeritud istung Urbo Vaarmanni, OÜ Puhkepesa, Oleg Kuzmini, OÜ Avicia ja Ülle Märsi kriminaalasjas edasi 27. aprillile.

Süüdistatava Oleg Kuzmini kaitsja vandeadvokaat Janek Väli esitas Tartu maakohtule taotluse selleks nädalaks planeeritud istungite edasilükkamiseks oma kaitsealuse haiguse tõttu. Mäletatavasti jäid ka sügisesed istungid ära samal põhjusel.

Kriminaalasjas süüdistatakse Urbo Vaarmanni (38) ja OÜ Puhkepesa soodustuskelmuses ja pistise andmises, Oleg Kuzmini (44) ja OÜd Avicia soodustuskelmuses ning Ülle Märssi (51) pistise võtmises.

Kriminaalasjas olid kohtuistungid esmalt määratud mullu veebruarist kuni aprillini, kuid siis ei olnud asja võimalik arutada seoses Urbo Vaarmanni saadikupuutumatuse küsimuse lahendamisega. Uueks arutamiseks määratud ajal mullu oktoobrist detsembrini ilmnes aga, et süüdistatava Oleg Kuzmini haigestumise tõttu ei ole taas võimalik kriminaalasja arutamist alustada.

Kriminaalasjas mullu 3. novembril toimunud korraldaval kohtuistungil selgus, et ei mullu detsembris ega ka selle aasta alguses pole võimalik leida kohtuistungi aega, mis sobinuks nii kohtule kui ka kaitsjatele ja prokurörile. Seni asja menetlenud kohtunikul Anneli Tanumil olnuks võimalik juba varem ajakavva planeeritud üldmenetluse istungite tõttu asja arutamist alustada alles tänavu septembri teises pooles.

Kohtunik peab arvestama kriminaalmenetluses kehtiva katkematuse põhimõttega, mille järgi toimub üldmenetluse asjade arutamine katkestuseta, ühtse tervikuna. Asja arutamise edasilükkamine 10 kuud tähendaks aga olukorda, kus võib hiljem tekkida küsimus kriminaalmenetluse lõpetamisest seoses menetluse mõistliku aja möödumisega.

Seetõttu võttis kriminaalasja kohtuliku arutamise üle kohtunik Rutt Teeveer.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt taotleti 2010. aasta septembrist 2012. aasta maini põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametist (PRIA) pettuse teel toetust Jõgevamaal asuva hoone rekonstrueerimiseks ja kinnistule välisrajatiste ehitamiseks.

Pettus seisnes süüdistuse järgi omafinantseeringu mittetasumises ja ehituskulude suuremana näitamises. Taotlus sai ka positiivse lahenduse, nimelt määrati taotlejale toetus summas ligi 600 000 eurot.

Uurimisandmeil nõustas taotlejat PRIA-le esitatud taotluse küsimustes sama ameti töötaja, kes on saanud kriminaalasjas süüdistuse pistise võtmises. Süüdistuse kohaselt üritas Märss taotleja palvel kiirendada toetuse osamakse väljamaksmist ning väljastas ametiseisundi tõttu teatavaks saanud informatsiooni toetuse menetlemise seisu ja väljamaksete tegemise tähtaja kohta. Vastutasuna korraldati talle sünnipäevapidu ning süüdistatava sugulase korraldatud ürituse reklaam meediaväljaandes.

2011. aasta novembris maksti taotlejale välja osa toetusest summas ligi 100 000 eurot. Ülejäänud summa jäi välja maksmata seoses kriminaalmenetluse alustamisega.

Kriminaalasjas on arestitud kaks ühishüpoteeki kokku 600 000 euro ulatuses. Samuti on arestitud süüteoga saadud vara konfiskeerimise ja konfiskeerimise asendamise tagamiseks Jõgevamaal asuv kinnistu ja selle hoonestusõigus.

Kriminaalasja menetles kohtueelselt keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis Lõuna ringkonnaprokuratuur.

2000. aastast Keskerakonda kuuluv Vaarmann pääses riigikokku 2013. aasta oktoobris Tartu linnavolikogu esimeheks saanud Aadu Musta asendusliikmena. Saadikupuutumatuse võttis parlament Vaarmannilt mullu märtsis.

Vaarmann tänavu märtsis toimunud valimisel riigikogusse valituks ei osutunud.

Tagasi üles