Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Skulptuur kukutati kirjandusmaja ees kõnniteele katki

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Raimu Hanson
Copy
Lavastust «Pime tuba» vaatama kutsunud skulptuur kirjandusmaja ees on täna kõnniteele puruks lükatud.
Lavastust «Pime tuba» vaatama kutsunud skulptuur kirjandusmaja ees on täna kõnniteele puruks lükatud. Foto: Raimu Hanson

Kurjad käed on purustanud Tartu kirjandusmaja ees novembri lõpust saati seisnud tuhaplokist tehtud paarisajakilose skulptuuri. See on täna kõnniteele lükatud ja seeläbi neljaks tükiks lõhutud.

Täna pärastlõunal kirjandusmaja eest jalgrattaga mööda sõitnud kirjandusteadlane ja linnavolikogu liige Mihhail Lotman ütles, et viimasel ajal on näha, et Tartu tänavad ei ole ohutud, sest siin on tulnud ette vandalismi ja inimestele kallaletunge.

«Kahjuks reageerib politsei sellistele asjadele jutuga, et paneme veel mõne valvekaamera välja, aga nagu me näeme ka kohtuotsustes, ei hoia need valvekaamerad kuritegu ära ega ole ka mingi süüdistusmaterjal,» ütles Lotman. «Mitte miski ega keegi ei saa asendada politsei viibimist tänavatel. Ma väga tahaksin inimesena, kes on terve oma elu elanud Tartus, et see oleks nii ülikoolilinn kui ka sõbralik ja ohutu paik, kus kultuuriväärtusi ei lõhuta ja inimesi ei peksta.»

Valge skulptuur kerkis kirjandusmaja ette enne sealses saalis esietendunud «Pimedat tuba», mille on kirjutanud Aireé Pajur ja lavastanud Tess Pauskar. Viimast korda mängis Vilde teatri trupp seda samas saalis märtsi algul. Kavas on seda etendada tänavu veel paaril festivalil.

Skulptuuri autor on Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuritudeng Kahrut-Silvester Vilbaste. Ta on oma teose vorminud Pimeda toa» peaosalise kostüümis Aireé Pajuri järgi.

«Kui kahju! Kavatsesin kuju endale Elvasse mälestuseks viia,» ütles Pajur, kui kuulis Tartu Postimehe reporterilt, et skulptuur on purustatud.

Tagasi üles