Ilmar Part ja Rainer Rohtla: miks on autovabal päeval linn autosid täis?

Ilmar Part Foto: SCANPIX

Olete tähele pannud, et autovabal päeval on linnapildis sama palju autosid kui igal teisel? Miks on nii, et päev, mis kutsub autosõidust loobuma, pole olnud kuigi efektiivne? Kuidas probleemi lahendada ja mida saame ise ette võtta?
 

Autovaba päeva ja nädala laiem eesmärk on muuta inimeste igapäevaseid liikumisvalikuid nii, et sõiduautot kasutataks vähem, seda eriti linnades, ning luua seega tervislikum, turvalisem ja mugavam elukeskkond. Sellise muutuse esilekutsumiseks on vaja läbida nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil mitu etappi.

Kõigepealt on vaja teadvustada probleemi. Peame aru saama, et vähemalt teatud piirist ülespoole mõjub autoliiklus linnades halvasti inimeste tervisele ja turvalisusele, kohalikule ettevõtlusele, linnaruumi kvaliteedile ja struktuurile ning elukeskkonnale laiemalt.

Järgmiseks on vaja võtta vastu otsus midagi muuta ehk tegelda autostumise probleemiga. Siis peame otsustama, mida ja kuidas muuta, ning alles seejärel on inimene või ühiskond valmis muutust ellu viima – ehk siis probleemi lahendamiseks midagi ära tegema.

Heaolu tunnusmärk

Kuigi Eestis on selle protsessi igasse järku kuuluvaid inimesi, ollakse ühiskonnas tervikuna ja otsustajate ringis pigem selles faasis, kus probleemi olemasolu on küll teadvustatud, aga ei ole veel otsustatud, kas ja kuidas seda lahendada.

Nii on pea igas linna arengut, transporti või keskkonda puudutavas strateegilises dokumendis mainitud ühistranspordi ja kergliikluse eelisarendamise vajadust, kuid tegevusplaanides ehk omavalitsuste arengukavades ja eelarvetes need tegevused puuduvad või on väga tagasihoidlikud. Lõviosa transpordi korraldamise rahast valatakse ikka veel asfalti.

Kuigi võiks eeldada, et suudame probleemi teadvustamisest edasi liikuda ja võtta vastu otsuse sõiduautode kasutamist linnatingimustes mingil moel piirata, on ka oht jäädagi praegusse etappi kinni, eitades edasiliikumise võimalust.

Seda ohtu kinnitavad väited, et linnade autostumine on paratamatus nagu loodusseadus, millega võidelda ei saa. Selle taga on tõenäoliselt alateadlikud hoiakud autode ja autoliikluse suhtes, mis pärinevad meie nõukogudeaegsetest kogemustest, aga ka reklaamitööstuse ette söödetud müütidest.

Auto on olnud aastakümneid progressi, jõukuse, heaolu, isegi vabaduse sümbol – midagi ihaldusväärset, aga raskesti kättesaadavat. Nõukogude ajal oli ju teada, et vabas maailmas vuravad kõik isiklike autodega ringi – üks ilusam ja läikivam kui teine –, siin said autoomanikeks vähesed õnnelikud. Needki autod ei kannatanud võrdlust välismaiste mudelitega.

Vabaduse saabudes tekkis võimalus kõigil soovijatel lääne sõiduk soetada. Käima läks ka autotööstuse reklaamimasin, mis tõotas iga uue mudeliga enneolematut vabadust, võimsust, õnne, naudingut, seksapiili jpm.   
Nii mõnelegi tundus, et autode arv ja nende keskmine vanus ning maksumus võiksidki iseloomustada Eesti riigi arengut ja siinsete inimeste heaolu.

See ehk aitab seletada ka meie riigi soosivat maksupoliitikat isiklike sõiduautode suhtes. Ilmselt on nii mõnelegi autoomanikule auto kasutamise vabatahtlik vähendamine sama vastumeelne ja mõistusevastane kui kättevõideldud ja kaua oodatud vabadusest loobumine.

Eesti kolm eelist

Optimismiks annab põhjust tõsiasi, et Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, kus autostumisega kaasnevad probleemid ilmnesid meist mitu aastakümmet varem, on eituse faas siiski ületatud ja riigid ning omavalitsused otsivad ning rakendavad võimalusi vähendada autode kasutamist ja suurendada ühistranspordi ning kergliikluse osakaalu igapäevases liiklemises.

Autovabade päevade korraldamine nendes riikides – esimene oli Šveitsis 1974. aastal, esimene rahvusvaheline autovaba päev aastal 2000 ning autovaba nädal aastal 2002 – on kindlasti aidanud kaasa nii probleemi teadvustamisele kui ka meetmete rakendamisele.

Euroopa autovaba nädala korraldamises osaleb tänavu üle 1700 Euroopa linna, nende hulgas ka Tallinn ja Tartu. Teema on üha olulisem, kuivõrd kohalikele elukvaliteedi probleemidele on lisandunud kliima soojenemisega ja naftavarude kahanemisega seotud teemad.

Eesti ja Ida-Euroopa linnadel on kolm suurt eelist Lääne-Euroopa ja USA linnade ees. Esiteks on meil suurepärane võimalus õppida teiste vigadest ja ennetada mitmeid transpordiga seotud probleeme.
Teiseks, lõppema hakkab odava nafta ajastu, mis lõi Lääne-Euroopa ja USA linnades autode võidukäiguks nii soodsad tingimused.

Kolmandaks on Eesti linnades säilinud veel suhteliselt hea ühistranspordi infrastruktuur ja kasutajaskond ning ka jalgsi käidav linnastruktuur – see annab võimaluse säilitada ja edasi arendada seda, mis on, selmet hakata peaaegu nullist ühistransporti jälle üles ehitama.

Seega sõltub Eesti linnade edu paremate elamistingimuste loomisel suuresti sellest, kas suudame hoiduda teiste vigade kordamisest ning astuda suuremate sammudega vastu selle sajandi probleemidele ja ülesannetele.

Lihtsalt – mõelge!

Aga miks siis ikkagi on autovabal päeval nii palju autosid teedel?

Vastus on lihtne: me ei ole veel jõudnud liigse autoliikluse probleemi lahendamisel tegude juurde, me osalt alles teadvustame probleemi ja osalt alles otsustame, kas ja kuidas seda lahendada.

Autovabal päeval – ja ka teistel päevadel – hakkab autoliiklus märgatavalt vähenema siis, kui piisav hulk inimesi ja omavalitsusi juba tahaksid üleautostumise vastu midagi tõesti ära teha. Seniks on autovaba päeva põhiline ülesanne probleemi teadvustamine ning inimeste veenmine selle lahendamise vajalikkuses ja võimalikkuses.

Ei maksa unustada, et väga palju oleneb meist endist. Kui me pole rahul praeguse liiklustihedusega ja selle tagajärgedega ning leiame, et tänavaid võiks muulgi moel kasutada kui vaid autoradadeks, on aeg muuta eelkõige enda liikumisharjumusi.

Hoolimata levinud arvamusest, et üks inimene ei muuda midagi, on muudatuse algatajaks alati seesama «üks inimene», kes leiab, et muutus algab temast endast.

Alanud autovaba nädal Tartus kestab 20.–25. septembrini ning on linnakodanikele hea võimalus proovida, kui lihtne või raske on ise astuda üks samm vähem autostunud Tartu poole.

Selleks polegi vaja autosõidust loobuda, vaid lihtsalt mõelda autovõtmete järele kätt sirutades, kas seekordne autosõit on ikka vajalik, kas seda sõitu saaks mõne teise käiguga ühitada, kas selle sõidu saaks teha kellegagi koos. Või võiks minna hoopis bussiga, jalgrattaga või jala.  

Rohkem infot Tartu autovaba nädala tegevuste ja vähem autostunud elu võimaluste kohta leiate veebilehelt www.autovaba.ee.