Mõrtsukad visatakse vana tava järgi mustlaskogukonnast pikema jututa välja. Ometi ületas aastakümnete pikkuse kurjategijakogemusega Lähte mustlane August Burkevitš läinud nädalal selle piiri: teda kahtlustatakse elu võtmises kahelt eakalt naiselt.
Mustlase varastamisharjumus päädis tabu rikkumisega
21. september 2010, 00:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitteromadelt varastamist ei peeta mustlaskogukonnas üldjuhul surmapatuks, küll aga tapmist, mis seab ohtu ka kogukonna enda turvalisuse. Iga selline samm süvendab ühiskonnas niigi pakitsevat viha mustlaste vastu ja nad ise teavad vägagi hästi, kust jookseb piir.
August Burkevitš (58) sai esimese varguse eest karistuse kirja juba 1971. aastal. 1970. ja 1980. aastatel on tema karistustel siiski mõne aasta pikkused vahed, 1990. aastate lõpul läksid lood aga päris hulluks.
Vargustele lisandus 2002. aastal karistus alaealise vägistamise katse eest. Ainuüksi mullu suutis mees jääda kahel korral vahele joobes juhtimisega. Tänavu aga istus mees rooli ajal, mil tal olid varasemate pattude eest load ära võetud. Ja jälle pokri. Postimehe arvestuste kohaselt vabanes ta sealt alles mai lõpus.
Lootusetu juhtum
Burkevitš on taotlenud korduvalt enda ennetähtaegset vanglast vabastamist, aga kohus on mehe liigitanud lootusetute hulka. Näiteks 2007. aastal leidis prokurör, et ta on selgelt välja kujunenud kriminaalse käitumismustriga inimene, kelle puhul pole mingid mõjutusvahendid tulemusi andnud.
«Arvestades tema eelnevat käitumist, ei ole ka alust arvata, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine muudaks midagi,» leidis prokurör Eneli Pau. Vähemalt 2007. aasta seisuga polnud Burkevitš Eesti kodanik, tema välismaalase pass ja elamisluba olid aga kaotanud kehtivuse.
Burkevitši perekonnanime kandvaid mustlasi leidub nii Eesti kui ka Läti mustlaste seas hulgi. Valga kandist pärit August ei unustanud oma suguseltsi ja nõnda kolis tema pere juurde Lähtele ka teadmata hulk Lätist pärit lähikondlasi.
Paraku pole ka vana kauplusehoone mustlastele saamise lugu pettusest vaba. Burkevitš suutis majas elanud memme veenda, et selle vahetamine Tartu hurtsikus asuva kahetoalise pugeriku vastu on hea mõte.
Vanur veeti Valga notari juurde ja tehti tehing ära enne, kui omaksed pettusel sabast kinni said. «See mees on tüüpiline mustlane, kellel on libe jutt ja kes omakasu peal väljas,» räägib üks looga kursis olev naine.
Burkevitš on majas elava mustlaspere otsustaja ja toitja. Tema ütleb, mida ellujäämiseks teha on vaja. Majas elab ka noori mustlasneiusid.
Mullu kirjutas Tartu Postimees sellest, kuidas sellessamas Lähte alevikus pakkusid mustlased ühele mehele erootilise massaaži teenust. Majaperemees maksis 500 krooni, aga pärast võõraste lahkumist oli kadunud ka rahakott koos suurema summa sularahaga. Seegi kord oli tegu Burkevitšite klanniga.
Mustlased ei hammusta reeglina toitja kätt. Sellal kui Lähte elanikud suhtuvad Burkevitši jõugu tegevusse põlgusega segatud hirmuga, käisid nad ühe kohaliku pere juurest joogivett võtmas. Ja selles majas elav vanem naine ütles ajakirjanikult kohutavat uudist kuuldes «heldene aeg» ja puhkes nutma.
«Aeg-ajalt käisid nad siin küll leivaraha küsimas, aga midagi hullu nad ei teinud,» rääkis ta. Naise poeg lisas, et tema ei oleks uskunud, et mustlane võib niimoodi tappa.
Paljud lähtelased kõnelevad aga varguste dramaatilisest kasvust pärast seda, kui Burkevitš nelja-viie aasta eest Lähtele kolis. Küll on nad jäänud vahele muruniiduki varastamisel, küll on varastanud jalgrattaid ja mobiiltelefone. Isegi vererõhuaparaadi vargust velskripunktist ei pidanud mustlased paljuks.
Oma eetika
Majadel on sealkandis kõrged plangud, neil omakorda kurja koera hoiatussildid ja plankude taga ehtsad kurjad koerad.
Kui küsisin kohalikult mehelt, kas mustlasi tasub karta, siis ütles ta, et mitte eriti. «Teate, nad on nii-iii pisikesed,» näitas ta käega. «Nemad kardavad teid, mitte teie neid. Aga ärge päris õue ronige, sest seda peavad nad oma territooriumiks.»
Läksin eile siiski õue ja koputasin uksele. Keegi ei avanud ega piilunud ka kardinate vahelt – eile mustlasi Lähtel polnud.
Põhitegevuseks oli Burkevitši-mustlastel aga märksa suuremal alal igalt poolt lagunevate autodega ringi sõitmine ja inimeste õuedesse tungimine. Kui keegi juhtus kodus olema, siis nõudsid nad vanu auto- või traktoriakusid.
«Mina arvan, et nende huvi oli niimoodi selgeks teha, mida on võimalik kohapealt varastada,» rääkis kohalik mees.
Põhja-Eesti Romade Ühingu esimehe Roman Luti isa oli eestlane, ema aga mustlanna.
«Ka varastamise küsimuses ei tohiks teha mustlaste suhtes üldistusi – on neid, kes peavad seda patuks, nagu ka neid, kes ei pea,» lausus Lutt.
«Aga tapmine on täiesti kultuuriväline ja õigustamatu tegu. Sellega tõstab roma ennast automaatselt kogukonnast välja. Sellist inimest peetakse peast segaseks,» lisas ta.
August Burkevitši süüteod
• 1971. aastal karistati varguse eest. 3 aastat vabadusekaotust.
• 1979. aastal karistati varguse eest, samuti seoses riigivara riisumisega ning seoses mootorsõiduki ärandamisega ajutise kasutamise eesmärgil. 4 aastat vabadusekaotust.
• 1986. aastal karistati varguse eest. Samuti karistati seoses riigivara riisumisega. 4,5 aastat vabadusekaotust.
• 1990. aastal karistati mootorsõiduki ohutu liiklemise ja/või käituseeskirjade rikkumise eest. Karistus 300-rublane rahatrahv.
• 1995. aastal karistati isikut ja kodakondsust tõendava dokumendi või muu ametliku dokumendi, pitsati või stambi võltsimise eest. Samuti varguse eest. 10 kuud ja 17 päeva vabadusekaotust.
• 1998. aastal karistati jälle varguse eest. Rahatrahv 2520 krooni.
• 1999. aastal karistati jälle varguse eest. Rahatrahv 21 päevamäära ulatuses.
• 2000. aastal karistati varguse eest. Trahv 2300 krooni.
• 2001. aastal karistati tulirelva või laskemoona ebaseadusliku valmistamise, omandamise, hoidmise, kasutamise, vedamise, müümise või edasiandmise, samuti laskemoona ebaseadusliku kandmise või edasitoimetamise paragrahvilõike alusel. Samuti varguse eest. Karistus 1 aastat ja 8 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 2 aastat.
• 2002. aastal mõisteti süüdi alaealise vägistamise katse eest. Karistus 3 aastat vabadusekaotust tingimisi 2-aastase katseajaga.
• 2005. aastal karistati varguse eest 1-aastase vangistusega.
• 2009. aastal karistati sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. 30 päeva vangistust.
• Samal aastal karistati veel sõiduki juhtimise eest joobeseisundis, samuti kinnipidamisasutusest lahkuda lubatud kinnipeetava poolt karistuse kandmise jätkamisest kõrvalehoidmise eest, muust karistuse täitmisest kõrvalehoidmise eest. 3 kuud vangistust.
• Tänavu märtsis karistati juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest. 30 päeva vangistust koos varasema kandmata karistuse liitmisega.
Allikas: PM