Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2015/04/14/3962617t1h9706.jpg)
Juhtub paremates perekondadeski, et lemmikloom läheb koduhoovist suuremat ilma uudistama. Järgmise aasta alguseks peavad Tartu koertel olema mikrokiibid, mis aitavad neid koju tagasi juhatada. Kassidel tuleb ise õige tee leida.
«Kiibistamist on väga vaja,» kinnitas Tartu koduta loomade varjupaiga projektijuht Kirke Roosaar. «Elu on näidanud, et kiibiga koerad lähevad meilt enamasti juba leidmispäeval koju tagasi, kiibistamata koerad jäävad siia aga isegi mitmeks nädalaks – mõne looma omanik pole varjupaigast kuulnudki, siit ei osata otsida.»
Kiibita koerte ja kasside omanikke ei oska aga otsida varjupaiga töötajad. Näiteks pühapäevast saadik ootab varjupaigas pererahvast leiukoha Vasula järgi Vasja nimeks saanud paariaastane isane koer.
Vaid kiibist ei piisa
Nüüd on Tartu linnavalitsus seisukohal, et koerte märgistamine on mikrokiibiga muutunud piisavalt igapäevaseks ja ka kiibistamise hind on varasemast jõukohasem ning sellepärast on eile linnavalitsuse istungil arutatud uues koerte ja kasside pidamise eeskirja eelnõus punkt, mis kohustab Tartus peetava koera märgistama mikrokiibiga.
Lisaks tuleb koera omanikul oma lemmik kanda Eesti lemmikloomaregistrisse (ELR). Registrisse kantakse mikrokiibi kood, looma liik ja lühikirjeldus ning loomapidaja nimi, isikukood, elukoht ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefon).
Kuigi Tallinnas tuleb sellest aastast kiibistada ka kassid, jääb Tartus kasside kiibiga märgistamine soovituslikuks. «Leiti, et paljud kassid ei liigugi õues, nad elavad vaid toas,» põhjendas Tartu linnavalitsuse õigusteenistuse juhataja Anneli Apuhtin. «Tihti on inimesel ka mitu kassi, nende kiibistamine oleks kulukas.»
Eelnõu seletuskirja järgi maksab looma märgistamine kiibiga ja registrisse kandmine sõltuvalt kliinikust 35–50 eurot, millest 11,5 eurot läheb koera registrisse kandmiseks. «Kiibist pole mingit kasu, kui märgistatud looma ei kanta registrisse,» toonitas Kirke Roosaar. «Kood on vaid number, selle juures pole omaniku kontaktandmeid.»
Et loomatauditõrje seaduse järgi tuleb looma tuvastamiseks vajalikud vahendid soetada loomapidajal, siis jääb koerte kiibistamise ja registrisse kandmise kulu tartlaste kanda.
Aega aasta lõpuni
Kui linnavolikogu võtab uue koerte ja kasside pidamise eeskirja mais vastu, hakkab see kehtima 1. juulil. Pärast üleminekuaja lõppu ehk 2016. aasta alguseks peaksid Tartu kõigil koertel olema kiibid.
Aga kui ei ole? «Koera kiibistamata jätmine pole väärtegu, selle eest inimest ei karistata,» vastas Anneli Apuhtin. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi sooritab koerte ja kasside eeskirja rikkunud loomapidaja väärteo vaid siis, kui loom põhjustas tema ettevaatamatuse tõttu varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Neil juhtudel on karistuseks kuni 200 ühiku suurune trahv.
«Usume, et enamik koera- ja ka kassiomanikke mõistab oma lemmiku kiibistamise vajalikkust,» ütles Anneli Apuhtin. «See on ju inimeste endi huvides – nad leiavad oma lemmiku kiiremini üles.»
«Ja ka odavamalt,» lisas Kirke Roosaar. Varjupaigas veedetud päeva eest tuleb koera- või kassiomanikul maksta 2,2 eurot. Kui lemmik leitakse sealt üles alles paari nädala pärast, teeb see kokku juba kiibistamise ja registrisse kandmise hinna.
Kirja pandud lemmikud
- 4520 looma oli eile kirja pandud Tartu lemmikloomade registris.
- 4057 registreeritutest on koerad, kasse on 456, lisaks 6 tuhkrut ja 1 madu.
- 741 registreeritud looma ehk 636 koera, 100 kassi ja 5 tuhkrut on varustatud mikrokiibiga.
Allikas: Tartu linnavalitsuse registriteenistus