Veevärk teenis 2,4 miljonit eurot kasumit

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Veevärgi lipp peamaja ees.
Tartu Veevärgi lipp peamaja ees. Foto: Margus Ansu

Tartu veevärk kasvatas läinud aastal kasumit, millele aitasid ettevõtte juhi Toomas Kapi sõnul kaasa nii hea töö kui ka mullune hinnatõus.

«Tulemusega olen rahul, tulemus on parem kui eelmisel aastal,» ütles Tartu linnapea Urmas Klaas eile pärast veevärgi majandusaasta aruande kinnitamist linnavalitsuse istungil. Kasum on ligemale poole miljoni euro võrra suurem aasta varasemast. Sel korral otsustas linnavalitsus veevärgist kasumit mitte välja võtta, nagu mitmel puhul on eelarve turgutamiseks tehtud. Mullu võttis linn omanikutulu 300 000 eurot, tunamullu 500 000 eurot.

«Oleme seda meelt, et veevärk võimalikult palju reinvesteeriks ehk panustaks Tartu vee- ja kanalisatsioonisüsteemide arendamisse, et teenuse kvaliteet oleks parem,» põhjendas linnapea seekordset kasumi ettevõttele jätmist.

Aruandeaastal müüdi tarbijatele 4,4 miljonit kuupmeetrit vett, mis on 0,1 miljoni võrra varasemast aastast enam. Ära voolas 4,8 miljonit kuupmeetrit reovett, ka siin on kasv 0,1 miljonit kuupmeetrit.

Seejuures on elanikkonna vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbimine suurenenud protsendi võrra, tööstusele on vee- ja kanalisatsiooniteenuse müük suurenenud kaks protsenti.

Kapp nimetas kasvu minimaalseks ja elanike veetarbimise kasv on tema sõnul seletatav eeskätt majandusliku heaolu suurenemisega.

Kapi sõnul on kasumi taga hea töö, aga ka mullune hinnatõus, mis võimaldab kasumit investeerida.

Ta ütles, et eelmise aasta üks olulisimad märksõnu oli vee kvaliteet, see oli kõikides kontrollproovides korras ja näitab Tartu head taset.

Arenguhüpe oli reovee käitlemise poolel, sest eelmisel aastal hakkas reoveemuda läbima biogaasijaama, mis muutis terves linnaosas õhu paremaks. Teisalt aga õnnestus toota 511 000 kuupmeetri biogaasi, millest omakorda sai  352 000 kilovatt-tundi elektrienergiat. «Eelmisel aastal töötas biogaasijaam poole koormusega, sellel aastal toodame veel rohkem. Tegime arenguhüppe,» lausus Kapp.

Tänavu on Kapi sõnul plaanis keskenduda vee kvaliteedi parandamisele, muu hulgas Meltsiveski veehaarde vee lubjasuse vähendamisele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles