Linnavolinik ärgitab Kivisilda taastama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

1990. aastate püüdlusi taastada Kivisild ei krooninud edu, küll paigaldati annetustena kogutud raha eest Kaarsilla otsa Kivisilla pronksmakett, autoriks Tiiu Kirsipuu.

FOTO: Margus Ansu

Ajaloolise Kivisilla taastamine võiks olla Tartule jõukohane ülesanne, et sellega algust teha juba kahe aasta pärast, usub linnavolinik Imre Mürk ja kutsub kokku Kivisilla taastamise algatusrühma.

Ajaloolise Tartu Kivisilla taastamise algatusrühma avakoosoleku tarvis on kinni pandud raekoja saal selleks neljapäevaks, ürituse algus on õhtul kell seitse.

Mürk ütles, et algatusrühma eestvedajaid on kaks, tema ja Vanemuise seltsi juhatuse liige Valter Haamer.

«Ajalooline Tartu on jäänud teemaks, millest räägitakse, aga ühtegi objekti, mis sõjas hävis, kesklinnas taastatud ei ole,» sõnas ta. «Kivisild on täiesti unikaalne terves Baltikumis, tema lugu on pikk ja põnev ning see sild on Tartu linna sümbol.»

Mürk jätkas, et silla taastamise teemaga haakub küsimus Emajõe vasakkaldast, kus võiks osa ajaloolisi kvartaleid taastada, kasvõi Kivisilla otsa juures olnud hotelli Bellevue.

Pühapäeval levitatud teates märkis Mürk, et avakoosolekule oodatakse kõiki aktiivsed linnakodanikke, kes toetavad eesmärki taastada Tartu sümbolina Kivisild.

Mürk teatas, et projekteerimis- ja ehitustöid loodetakse alustada hiljemalt 2017. aasta sügisel, pärast kohalikke valimisi, sest projekt vajab linlastelt poliitilise mandaadi küsimist. Silla taastamise hinnanguline maksumus on Mürgi sõnul kuni neli miljonit eurot.

Ilus algatus

Aastaid tagasi Kivisilla taastamise eestkõnelejaks olnud Ants Veetõusme, kes praegugi on paberite järgi Kivisilla taastamise seltsi juht, leidis algatuse olevat hea. «Väga tore, et leidub inimesi, kes saavad aru, et selliste vanade mälestiste taastamine on hea ja õige,» ütles ta.

Kivisilla fondi aktiivne tegevus on ammu peatunud: see päädis Kivisilla pronksmaketi paigaldamisega Kaarsilla otsa juurde. Kaarsild on rajatud Kivisilla asukohale.

Järele jäänud raha on paigutatud Tartu kultuurkapitali, seda on 26 300 eurot ja 74 senti. Eelmise aasta intressitulu oli 1614 eurot, varasemate aastate tulemused on mõnevõrra tagasihoidlikumad.

«Nagu Imre ise ütles ja nagu ma olen varem aru saanud, silda on võimalik taastada üksnes juhul, kui sellega tulevad kaasa ka võimulolijad,» ütles Veetõusme. «Ainult rahvaalgatuse korras Eestis selliseid asju ajada ei ole võimalik, me oleme liiga vaesed.»

Mürk loodab ka Euroopa Liidu rahale.

«Eks Kivisilla taastamise initsiaatoreid ja ideid on varemgi olnud,» ütles linnapea Urmas Klaas. «Loomulikult on see ilus algatus, aga sellisel juhul tuleks näidata ka, kus asub see rikas Katariina II, kes ehitust finantseerib.»

Kaarsild remonti

Tartu linn andis hiljaaegu projekteerimistingimused Kaarsilla remondiks. Kavas on laiendada kõnniteid, lisaks rajada dekoratiivvalgustus ja ühendada silla alt kaks jõeäärset kergliiklusteed.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak ütles, et Kivisild on ilus mälestus ja tema ema põlvkond igatses Kivisilda, kuid selle silla taastamine tähendaks olemasoleva lõhkumist ja oleks kallis.

Klaasi sõnul tuleb ka küsida, kas sild on monument või sillal on funktsioon. Ta juhtis tähelepanu, et Kivisilla taastamine lõpetaks laevaliikluse, nagu see praegu on, sest Kivisild oli madalam kui Kaarsild.

Tagasi üles