Sõpruse ringi männid lähevad kasside pärast sae alla

Männikus peitub magamisase, kasside sööginurk ja ka mänguasi. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi see kõlab hilinenud aprillinaljana, on Sõpruse ringi mägimändidele koitmas viimsed päevad põhjusel, et loomakaitsjad ei suutvat juba noore metsa moodi männitihnikust kodutuid kasse välja püüda.

Sõpruse ringi elurikkuse põhjalikuks hindamiseks oleks kahtlemata vaja mitme valdkonna asjatundjaid, kuid tavavaatleja suudab märgata mägimände, saksa aiandusõpilaste istutatud krookusi, lopsakaid võililli, küllap ka põdrakanepit ja pilliroogu.

Vaevalt on aga tuhanded iga päev Sõpruse ringi kasutavad tartlased kursis, et selle keskel männikus on endale elamise sisse sättinud kodutud, kes on sinna mitmesugust kraami kokku kandnud. Kõrvalasuva kortermaja ühistu esimees Arvo Mutli ütles, et tema pole küll ringil kedagi näinud. Pole näinud ka kasse, kellest Sõpruse ringi haljastuse uuendamine väidetavalt alguse sai.

Piimakauss ja krõbinad

Keset Sõpruse ringi männitukka on kerge unustada, et ümber on liiklussõlm. Pigem jääb tunne noorepoolsest rannamännikust, kus torm on osa puid maadligi murdnud.

Männiku keskel on inimese magamisase ja selle kõrval väiksem ase, mis võiks sobida koerale või kassile. Keset lehtede ja riietega vooderdatud aset oli kauss kassikrõbinatega, teine piimaga. Laagrikoha nn peasissekäigu juures oli üles riputatud kassi mänguasi. Kasse näha polnud.

Tartu linnavalitsuse arborist Kaire Zimmer, kes valmistab ette korrastustöid, mis peaksid algama peatselt ja olema tehtud kuu lõpuks, ütles, et probleem algas linnapuhastuse poole pealt ja linnavalitsusse jõudsid need haljastuse peaspetsialisti Inga Kiudorfi kaudu.

«Loomakaitse andis sellest teada, et nad ei saa kasse kätte,» rääkis Kiudorf. «Suhteliselt naljakas teema, miks peaks ühe istutusala maha võtma. Seal käib keegi tädikene kasse söötmas ja seal on neid kasse järjest paljunenud. Need jooksevad liiklusringile välja ja jäävad auto alla, nemad ei saa neid sealt püüda.»

Kiudorf lisas, et koristusfirma ISS Eesti veab männikust pidevalt, mitte küll iga nädal, aga iga kuu kodutute pesasid minema.

Kiudorf nentis, et küsimus tõusis tulipunkti kassiprobleemist ja männik tuleb maha võtta, sest poolikut lahendust ei saa seal olla: männid on alt laasunud ja kui saagida osa puid keskelt ära, jääb tulemus hõre ja kole.

Kes loomakaitsest linnaga kõneles, Kiudorf ei tea, sest kõne olla tulnud ühe koosoleku ajal.

Kiudorfil pole olnud ka võimalust ise kohapeal vaatamas käia.

«Ütlen ausalt, mina sinna liiklusringi keskele ise jala ei ole läinud, usun seda, mida töövõtja räägib,» ütles ta. «Minu tööajal on seal selline liiklus, et sinna nagu ei saa eriti minna. Hooldusfirma käib varahommikul, kui liiklust on vähem.»

Päris mitu kassi

Tartu koduta loomade varjupaiga administraator Ragne Piirits-Hiob ütles, et Sõpruse ringilt on «ikka päris mitu kassi toodud».

Tema sõnul on sealt raske neid loomi püüda. «Esiteks, kuidas sinna ringile saab, seal on liiklus. Ei saa ju autot ringile lihtsalt seisma jätta,» ütles ta. «Ja kui saabki sinna püünise, siis on seda raske kätte saada. Ja kas need kassid üldse sinna püünisesse lähevad. Eks kassid on leidnud, et seal on hea ja turvaline olla, keegi ei käi segamas. Võiks olla ilus männik, aga mitte nii, et sinna hakkavad loomad siginema.»

Zimmer ütles, et paar päeva tagasi läks linnast välja hinnapäring, et aprilli lõpuks 10–15-meetrise läbimõõduga koht männituka keskelt ära puhastada. Kui see töö tehtud, on tema sõnul vaja otsustada, kuidas edasi. Esimene mõte on istutada lagendikule uued mägimännid ja kui need on piisavalt suured, asendada välimises ringis säilivad männid.

Aga kui tulemus jääb väga hõre ja ei ole ilus, saetakse maha ja asendatakse kõik männid.

«Jooksvalt otsustame, kas istutame juurde või võtame veel vähemaks,» ütles Zimmer.

Sõpruse ringi haljastuse korrastamiseks on linnaeelarvest Zimmeri sõnul kavandatud kuni 10 000 eurot.

Kõnealused männid on kasvama pandud 1980. aastatel, neid on aastate eest ka tagasi lõigatud.