TÜ professor tunnistati eliitgrandi vääriliseks

TÜ Tehnoloogiainstituudi molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog.

FOTO: Margus Ansu

Tartu ülikooli molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog sai prestiižse Euroopa teadusnõukogu (ERC) pea kahe miljoni euro suuruse tippteadlase grandi.

Teadusrahaga plaanib professor Loog jätkata oma teaduskarjääri edendamist ning uuendada sünteetilise bioloogia tippkeskust Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis.

Euroopa teadusnõukogu toetab uudse ja innovaatilise lähenemisega värskeid teaduslikke ideid, andes välja nelja tüüpi grante, millel on üksainus hindamiskriteerium: teaduslik tipptase.

Nii antakse välja alustava teadlase grant (Starting Grant), juba iseseisvuse saavutanud tippteadlase grant (Consolidator Grant), kogenud teadlase grant (Advanced Grant) ning grant ERC grandihoidjatele eelpool nimetatud projektidest sündinud teadustulemuste innovatsiooni- ja turupotentsiaali uurimiseks (Proof of Concept Grant).

ERC grantide näol on tegemist teadusgrantide absoluutse tipuga, millele kandideerib igal aastal tuhandeid tippteadlasi. Tartu ülikooli teadusprorektor Marco Kirm kinnitas pressiesindaja vahendusel, et saadud toetus on suur kiitus nii ülikoolile kui ka Eestile, sest konkurss ERC teadusgrantidele on väga suur.

Ainuüksi iseseisvuse saavutanud tippteadlase grante jagati tänavu välja 372, millest 12 tuli Ida-Euroopasse. «Kui vaadata, et bioteaduste valdkonnas jagati Ida-Euroopasse vaid viis granti, millest üks tuli Eestisse, siis näitab see ju Mart Loogi eestveetava valdkonna jõudsat arengut rahvusvahelisel areenil ning kinnitab teadlase tipptaset.»

Loog asutas oma labori 2006. aastal pärast järeldoktorantuuri California ülikoolis. Seda võimaldasid peamiselt stardigrandid Ühendkuningriikide fondist Wellcome Trust, ja USA Howard Huges Medical Institute fondist. Loogi hinnangul on saadud teise astme ERC grant tunnustus selle eest, et stardigrantide abil käivitatud uurimislabor ja –suund on edukalt ning toimivalt üles ehitatud.

Loog näeb teadusgrantides võimalust ka välismaale läinud Eesti teadlastele kodumaale tagasitulekuks, sest praegu on paljud uue põlvkonna teadlased välisriikides kanda kinnitamas. «Innustan kõiki teadlasi teadusgrantidele kandideerima, et enda südamelähedane uurimissuund Eestis üles ehitada. Kui püüda ja taotleda, saavad ka unistused teoks.»

Loog on neljas eliitgrandi saanud eestlane. 2009. aastal sai alustavate teadlaste grandi Tartu ülikooli rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo ja 2011. aastal vähibioloogia uurimisgrupi külalisprofessor Tambet Teesalu. Eksklusiivseim, kogenud teadlase grant anti 2012. aastal Eesti maaülikooli professorile Ülo Niinemetsale.

Tagasi üles