/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2010/03/16/333304t1heacc.jpg)
Tuleva aasta riigieelarve soosib Reiniku kooli gümnaasiumiosa riigistamist, kuid haridusministri sõnul eeldab riigigümnaasiumide loomisega jätkamine kestvat rahastamiskindlust.
Reiniku kooli riigistamine ootab valitsuse otsust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ütles, et loodab valitsuse arvamuse riigigümnaasiumide programmiga jätkamise kohta saada tuleval neljapäeval valitsuse kabinetiistungil.
Äsja valitsuses kokku pandud tuleva aasta riigieelarve võimaldaks uute riigigümnaasiumide loomisega edasi minna, kuid ettevõtmine on pikaajaline ja rahastamise kohta on vaja kindlust.
Läbirääkimised pooleli
Senisele neljale riigigümnaasiumile on kindlasti lisandumas üks, mis alustab 2012. aastal Viljandis. Koostöölepped riigigümnaasiumi loomise ettevalmistamiseks on tehtud veel Tartu, Sillamäe, Haapsalu ja Võruga.
Kokku on riigigümnaasiumi loomiseks volikogu tasemel haridus- ja teadusministeeriumi poole pöördunud üksteist omavalitsust. Delegatsioone on arutamas käinud veelgi enam.
Lukas nentis, et riigigümnaasiumide võrgu loomise küsimusega ei saa tema ministrina enne edasi minna, kui valitsus toetab selliseid haridusvaldkonda tehtavaid lisakulusid, sest uute riigigümnaasiumide rahastamine ei saa tulla riigi seniste hariduskulude arvelt.
«Kui valitsus arvab, et selliseid kulutusi pole võimalik teha, need läbirääkimised lõppevad,» kinnitas Lukas.
Peaminister Andrus Ansip ei olnud valmis riigikoolide temaatikat kommenteerima, viidates valitsuse kommunikatsioonibüroo vahendusel, et valitsuses on teemat arutatud vaid korra.
Minister Lukas rääkis, et erinevalt senistest riigigümnaasiumidest, mille puhul kõik kulud kannab riik, jääks uute koolide loomisel rahastamine osalt ka omavalitsuste kanda.
Viljandiga on juba kokku lepitud, et tegevuskulusid aitavad katta Viljandi linn ning teised omavalitsused, kelle õpilased riigigümnaasiumis õpivad.
«Selge muidugi on, et osa tegevuskulusid jääb ka riigi maksta,» tõdes ta.
Linn ootab vastust
Rääkides lähemalt riigi huvidest Reiniku kooli gümnaasiumiosa riigistamisel ja teiste uute riigigümnaasiumide loomisel, leidis Lukas, et need koolid oleksid uute õpilaste värbamisel demokraatlikumalt avatud.
Puhastest põhikoolidest pärit lastel on võimalus neisse võrdsetel alustel konkureerida. See on üks põhjusi, miks maakonnakeskustesse riigile kuuluvaid puhtaid gümnaasiume luua.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles, et linnal ei jää Reiniku kooli gümnaasiumiosa riigistamisel esiti üle muud kui oodata valitsuse seisukohta.
Tartu volikogu otsustas juulis lahutada Reiniku kooli gümnaasiumiosa põhikoolist, nimetada see ümber Jaan Poska gümnaasiumiks ning alustada haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi selle kooli riigistamise üle.