Eelmise Tartu rattamaratoni võitja Allan Oras ütles Tartu Postimehele, et esimest korda läheb ta Eesti üht raskeimat rada mõõtma liigse närvipingeta. Ent kindlasti ei kavatse ta ühelegi konkurendile hinnaalandust teha.
Mullune võitja läheb rajale pingevabalt
Mullu teenisite Tartu rattamaratoni võiduga ka maastikurattamaratoni Euroopa meistri tiitli, tänavu on auhinnakapis Eesti meistri tiitel ja Elion Estonian Cupi sarja üldvõit.
Võiks siit järeldada, et Allan Orasel lähiregioonis tõsiseltvõetavat vastast pole?
Ei alahinda vastaseid. Kindel ei saa milleski olla. Ei taha seda küll väga tunnistada, aga viimast nädalavahetust silmas pidades ei ole ma väga heas seisus. Väike tõbi oli kallal, aga sellest ma olen üle saamas ja pühapäeval loodetavasti täies löögihoos.
Kes võiksid pühapäeval tõsisemad konkurendid olla?
Viimase nädalavahetuse põhjal kindlasti Erki Pütsep, kes on praegu vaieldamatult kõige paremas hoos. Tanel Kangert lubas starti tulla, ka tema on üks võidupretendent. Lätlastest tooks ma esile Janis Rezinsi – samuti heas hoos mees. Augusti lõpus ja septembris on ta näidanud väga head sõitu.
Aga sõit on pikk ning rajal on miljon situatsiooni ja nüanssi. Õnne peab olema, ise pead ka mees olema ja oma jõuvarusid jagama.
Kui palju kilomeetreid tänavu seljataga on?
Arve ei tahakski väga välja öelda. Ütleme nii, et võrreldes eelmise aastaga on neid kolmandiku võrra vähem. Tõsi, tulemustes see väiksem harjutamine pole kajastunud. Pigem sobib mulle selline mõõdukas harjutamine paremini.
Ei tohigi üle punnida ja viimast taga ajada. Olen seda varemgi tähele pannud, et minu mootor vajab sellist väiksemat laadi timmimist. Töö on võtnud samuti oma aja.
Paljud ei teagi, et Allan Oras pole Tartu rattamaratoniga seotud mitte üksnes sõitjana, vaid juba tükk aega ka korraldajana. Milline on teie roll klubis Tartu Maraton?
Tegutsen majandusalal, varustuse poolel. Hoian laol silma peal. Majandusülem oli vist õige ametinimetus. Vastutan selle eest, et kõik oleks olemas.
Mulluse võitjana stardite pühapäeval stardikanga eest. Milliste sihtidega?
Olen kümme korda Tartu maratoni sõitnud ja esimest korda tunnen, et olen stardile eelneval nädalal suhteliselt pingevaba. Olen oma võidu, mida nii õudselt jahtisin, mullu kirja saanud. See on minu karjääris üks tänuväärt saavutus.
Ühel korralikul ratturil peab ikka rattaralli või rattamaratoni võit taskus olema. Need on Eesti rattaringkondades, meie seltskonnas kõige ihaldusväärsemad tiitlid. Kõige kuninglikuma sõidu võit on mul käes.
Olen rahulik ja see teeb rõõmu. Tavaliselt olen vormi timminud ja liiga palju pabistanud, et kõik vinks-vonks klapiks.
Tänavu sõidan hästi pingevabalt. Aga ma ei lähe kunagi stardijoonele mütsiga lööma. Olen viimse hetkeni iga koha eest võitleja. Lähen ikka tulemust tegema.
Palun kümme korda Tartu rattamaratoni läbi teinud inimeselt nõuannet, millele tuleks veel paar päeva enne starti tähelepanu pöörata.
Tavaharrastajatele, kes kardavad, et oi, see maa on nii pikk ja nii raske, äkki ei jaksa läbida – neile ma soovitan, et kõik oleneb tempost. Võtke rahulikult, ei ole algusest lõpuni vaja panna, veri ninast väljas ja hing paelaga kaelas. See muidugi ei käi tippsõitjate kohta.
Aga tavasõitja arvestagu oma jõuvarusid ja ilma, mis võib jahedapoolsem olla.
Tarbida ohtralt toitu ja jooki. Hommikul spordipudru, nagu sportlasele kohane.
Eelmisel õhtul laadida rohkem süsivesikuid (riis või pastatooted), ennast korralikult välja puhata. Energiat kulub rajal omajagu.
Olete igasugu radu sõitnud. Milline on raskusastmelt Tartu rada kas või Elioni radadega võrreldes?
See on kiire, pikk ja raske, selles mõttes on seda Elioni radadega keeruline võrrelda. See on niivõrd palju pikem ja spetsiifiline, natuke teistsugune rada. Elioni raja pikendatud variant, aga raske ka – eriti kui Harimäed ja Otepää ümbruse künkaid silmas pidada.