Emajõel triivib toredaid mõtteid

Suured saavad puhkealal meelt lahutada näiteks jalutades või paadiga sõites.

FOTO: Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ

Sama vaikselt ja rahulikult nagu Emajõgi voolab, edenevad jõe elavdamise plaanid: Luunja vald tegutseb uhke sadama ehitamise nimel ning siin-seal on kavas teha paatidele vajalikke sildumiskohti.



Luunjast lõunasse Emajõe äärde tulev sadam ja seda ümbritsev suur puhkeala on seni küll vaid plaanid, aga mitte ainult: hiljuti allkirjastas Luunja vallavalitsus osaühinguga Inseneribüroo Urmas Nugin lepingu Luunja jõesadama ja puhkeala projekteerimiseks.

See projekt on aluseks nii sadama kui ka puhkeala väljaehitamisel ning nendeks töödeks eurotoetuste taotlemisel.

Luunja kultuurimaja lähistele kavandatav sadam ja puhkeala hõlmavad ligi 13 hektarit. «Praegu on tulevase puhkeala kohal kasutamata tühi maa, mis kevadel jääb osaliselt suurvee alla,» rääkis Luunja vallavanem Aare Anderson.

Tanklaga sadam

Kuraditosinast hektarist vaid väikese tüki enda alla võtvasse sadamasse tuleb vähemalt 40 sildumiskohta. «Vajaduse korral saab sinna paarkümmend kohta juurde teha,» lisas vallavanem. Sadamasse peavad saama sisse sõita ja seal ümber pöörata ka kuni 40 meetri pikkused laevad.

Peale sildumiskohtade ehitatakse sadamasse paatidele ja kaatritele vähemalt paarikümnekohaline hoiuala ja korralik ujuvtankla. Mõistagi tehakse sadamasse tipp-topp tee ja slipid paatide vettelaskmiseks. Samuti tuleb sinna korralik valgustus, veevärk ja paatide kiirremondiks tarvilik varustus.

Sadamat ümbritsevale suurele puhkealale kaevatakse ujumistiik, mille juures on väike rannaala. Tehakse ka vabaõhulava, purretega ringkanal, mänguväljakud, spordiplatsid, piknikukohad, jalutusteed ja palju muud mõnusat.  

Novembris valmiva projekti tegemiseks käib Luunja vald välja 294 000 krooni. «Pärast projekti valmimist saame juba täpsemalt rääkida, palju sadama ja puhkeala tegemine maksab,» ütles Aare Anderson.

Praeguste arvestuste järgi kulub sadama ehitamiseks kuni 15 miljonit krooni, puhkeala tegemise hind algab kümnest miljonist kroonist. Raha nendeks töödeks loodab vald saada ENPA Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist Interreg.

«Kui hilissügisel või talvel saame teada, et meie ettevõtmist toetatakse, hakkame juba kevadel sadamat ehitama,» kinnitas Aare Anderson.

Kui rahakraanid avanevad aeglaselt, on võimalik puhkeala teha järk-järgult, lisas vallavanem.

Uued sildumiskohad

Peale kaatri- ja paadiomanikele vajaliku sadama on Luunja vallas Emajõele tulevikus tulemas sildumiskohti, mida soovivad teha mittetulundusühingud ja üks firma.

Kõige kaugemale on jõudnud kahe sildumiskoha kavandamine: mittetulundusühingul Ööbik on valmis Sava sildumiskoha projekt ning Unimudila sildumiskohta ja suurt puhkekeskust plaaniv OÜ MVM Holding on jõe ääres maha võtnud võsa ja kohendanud pinnast. «Praegu otsivad sildumiskohtade tegijad raha,» selgitas vallavanem.

Tasapisi elavdab Emajõge ka teispoole Tartut jääv Tähtvere vald, mis kavandab Käreverre korralikku viie-kuuekohalist sildumiskohta.

«Ehk saame seal isegi suurema sildumiskoha teha,» ütles Tähtvere valla arendusosakonna juhataja Jüri Varik.

Praegu seisab asi selle taga, et maanteeamet ei ole vallale üle andnud Kärevere vana silda, mille juurde tuleb linnuvaatlustorn. «Kui saame silla ametlikult enda valdusse, hakkame kohe tegutsema,» kinnitas Jüri Varik.

Tankla esimene nädal ehmatas omaniku ära

«Tankla töötab ja paadiomanikud on sellega väga rahul,» raporteeris rõõmsalt ettevõtja Tiit Veeber, kes ehitas Kavastusse paaditankla. «Esimene nädal ehmatas täitsa ära, tankijaid oli nii palju. Üks paadimees küsis otse – mehed, kus te varem olite?»

Teist nädalat töötavas Kavastu paaditanklas on bensiin Veeberi sõnul sama hinnaga mis linnas. «Asi on õiges kohas, sellepärast inimesed tulevad kah,» ütles ta. «Aga mõelge ise: kui ostad linnast mitusada liitrit bensiini ning vead selle jõe äärde, siis osa valad ju tankides maha. Muidugi oli jõele tanklat vaja!»

Ööpäev läbi ootel  bensiinimüüjat Ka-vastus pole. Kellel kütust tarvis, peab helistama tankla telefonile ja kümmekond minutit ootama. «Tullakse ka öösel ja antakse bensiin ära,» kinnitas Veeber.

Tanklaga Kavastu sildumiskoha tegemine aga ei lõpe. «Mõtleme kogu aeg, me ei maga,» naeris ettevõtja. «Järgmisel kevadel teeme sinna ehk kohvikugi, sest rahvast liigub jõel palju.» (TPM) 

 

Tagasi üles