Rattaringluse mõte astus sammu edasi

FOTO: TPM

Rattaringluse arendamiseks on Tartu linn ja Eesti arengufond pidanud läbirääkimisi ligi aasta. Nädala alguses tutvustati linnavalitsuse istungil rattaringlussüsteemi äriplaani, mis tugineb rahvusvahelisele kogemusele ja võrdlusele teiste linnadega. 

Abilinnapea Valvo Semilarski ütles, et äriplaan on kindlasti areng selle poole, et on kindel ettekujutus, millisel moel võiks rattaringlus Emajõelinnas toimida. Tema sõnul aga pole veel selget valmidust, et projekti ellu viia, kuna rattaringluse eelarve on kuni kaks miljonit eurot. Linna omafinantseering sellest oleks kuni kakskümmend protsenti.

«Vajalikkust on tõestatud ja nägemus on ka olemas, kuid kõik on materiaalse baasi taga,» ütles abilinnapea. Ta lisas, et kui raha leitakse, võtaks rattaringluse käimalükkamine kõige enam aega paar aastat.

Variandid

Esmajärjekorras soovitakse rattalaenutuskohtadega katta kesklinna piirkond ja liikuda järjest väljapoole. Praegu on äriplaanis välja toodud kolm varianti, mis Tartus võiksid toimida: kuni 400 ratast, 600–700 ning 800–900 jalgratast.

Linnavalitsuses oli ka kaalumisel, et alustada rattaringlusega sammhaaval ja seda ajapikku laiendada. Semilarski sõnul aga ollakse praegu selgel seisukohal: selleks, et ringlus oleks inimestele ja avalikkusele atraktiivne, on siiski vaja piisavalt laenutuspunkte, mis võimaldaks linnas rattaga liikuda.

Kui rattaringlus tööle hakkab, saab rattaparklate asukohti vastavalt vajadusele korrigeerida, kuid tulevikus eeldatakse, et laenutuspunktid oleksid siiski püsivad, nii et inimesed saaksid nendega arvestada.

«Kui näiteks lauluväljakul on suur üritus, siis see süsteem võimaldab koondada sinna rohkem rattalaenutuspunkte, et inimesed saaksid sealt hiljem ära sõita, aga need oleksid sellised erandjuhud,» arvas abilinnapea.

Projekti sinnapaika ei jäeta

Praegu tegeldakse linnas kergliiklusteede võrgustiku täiendamisega, et tekiksid ühtlased ja sujuvad ühendused linnaosade vahel. Semilarski sõnul arvestatakse kergliiklusteede rajamisel samuti sellega, et kunagi käivitatakse Tartus rattaringlus.

Linnapea Urmas Klaas ütles, et projektist on ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga räägitud ja selgitatud, et valitsuse tugi on teretulnud, sest katseprojekti saab rakendada ka teistes Eesti linnades ning sellest saaksid kasu paljud.

«Kindlasti ei lähe see projekt kalevi alla ehk lauasahtlisse tolmu koguma, sest me näeme, et avalikkus on uudise väga positiivselt vastu võtnud, ja järelikult on vajadus selle järele olemas,» ütles Semilarski.

2014. aasta alguseks oli maailmas üle 600 rattaringlussüsteemi. Baltimaades on rattaringlus juba kasutusel Riias ja Vilniuses. Eestis oleks Tartu esimene rattaringluslinn.

Tartu rattaringlus

Toimimiseks on vaja umbes 650 jalgratast ja 95 parklat.

Maksumus kuni kaks miljonit eurot.

Baltimaades on kasutusel Riias ja Vilniuses.

Tagasi üles