/nginx/o/2010/09/15/433246t1h0187.jpg)
Kui varasemalt leppis keskkonnaministeerium Peipsi järvel püüdvate kalameestega kokku, et põhjanooda ehk mutnikuga tohib püüda kuni 15. novembrini, siis nüüd lubab riigivõim püüki vaid tänasest kuni 1. oktoobrini. Põhjuseks asjaolu, et rahvusvaheliselt kokku lepitud püügikvoodid saavad lähiajal täis.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi allkirjastas määruse, millega kehtestatakse Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ajutised püügikitsendused. Selle aasta 1. septembri seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püütud 970 tonni ahvenat ja 334 tonni latikat, mis on vastavalt 82 ja 73 protsenti kvoodist.
Koha saagid olid talvel ja esimesel poolaastal rikkalikud, teisel poolaastal on need aga vähenenud ja püütud on praeguseks 311 tonni. Aasta vältel suurendati kvooti, seda aga ilmselt ei püüta täis.
Ministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Liivika Näks märkis, et ahvena lubatud kvoot püütakse ilmselt juba nelja-viie päevaga täis. Edasi on kalurid lubanud kasutusele võtta jämedama silmaga nooda: 25.-30. septembrini tohib aga mutnikuga püügil kasutada noodapäras silmasuurust vähemalt 110 mm. See tagab ahvena ning ka alamõõdulise koha takistamatu läbipääsu püünisest.
Probleemiks on aga latikas, kelle jäämist ka suurema silmaga noota ei saa mitte kuidagi vältida. Et püügikvoote ühegi kalaliigi lõikes ei ületataks, kehtestatigi piirang.
Kutselise kalapüügi andmed kõikide püügivahendite kohta selguvad järgneva kuu 10. kuupäevaks. Juhul kui Eestil on nende andmete põhjal veel piisavalt kasutamata kvooti ja teadlased seda soovitavad, on võimalik kaaluda mõne püügivahendiga püügi taasavamist aasta lõpus, kinnitas Näks.
Võrreldes möödunud aastaga on erinevate kalaliikide püük ning ka kalurite sissetulekud tänavu suurenenud. Vähenenud on vaid koha saak.
Kohast domineerib püünistes 2005. aasta arvukas põlvkond, kellest osad on veel alamõõdulised, osad aga juba püügikõlbulikud, lisas Näks.