Kuuldeaparaatide järjekord sunnib tartlasi tallinlasteks
Pealinnas saab kuuljaks kiiremini

Tartumaa Vaegkuuljate Ühingu esinaise Heli Veide Siemensi kuuldeaparaadi hind oli 4000 krooni ringis, praegu unistab ta aga võimsamast, mis oleks veekindel.

FOTO: Sille Annuk

Pensioniealine tartlasest vaegkuulja peab uue kuuldeaparaadi soetamiseks toetust ootama vähemalt aasta, pealinnas saab uue abivahendi aga paari kuuga.


Et tööturul konkurentsivõimelised olla, pöördub järjest rohkem kehvenenud kuulmisega inimesi arsti poole. Ka kehva kuulmisega vanemaealised ei keera enam televiisori heli põhja, vaid eelistavad kuuldeaparaati.

Tartus kuuldeaparaate müüva kõrvakliiniku kuulmise ja kõnestamise osakonna sotsiaaltöötaja Mari Reilson, kes kuulub ka maakondlikku tehniliste abivahendite komisjoni, rääkis, et pikem ootejärjekord tekkis läinud aastal ja osa põhjuseid on just eespool mainitud.

Oluline on seegi, et vaegkuuljad on muutunud n-ö tehnikateadlikumaks ja odavamate Eestis valmistatud kuuldeaparaatide asemel eelistatakse välismaiseid, mis võimaldavad näiteks ka mobiiltelefoniga rääkida.
Samas on need kallimad, kuid riigi toetus on jäänud enam-vähem samaks.

Tallinna hingekirja

Lisaks on üldises järjekorras eelisseisus lapsed, seejärel tööealised ning pensionärid.

Ka oleneb see maavalitsusest, kuidas riigilt abivahendite jaoks antud raha jagatakse, kui palju läheb näiteks ratastoolide ja kui palju kuuldeaparaatide jaoks.

Riik maksab kuuldeaparaadi hinnast kinni 90% või kuni 3500 krooni, ülejäänud kulud kannab patsient ise. Aparaatide hinnad algavad paarist tuhandest kroonist ning lõpevad umbes 20 000 krooni juures. Millist seadet osta, ei olene kahjuks ainult patsiendi rahakotist, vaid tema kõrvakuulmisest ja vajadustest.

Toimetusele on teada juhtum, kus Tartu elanik väsis abivahendi ootamisest ja kirjutas end sisse Tallinna. Sellistest lugudest on kuulnud ka Tartumaa Vaegkuuljate Ühingu esinaine Heli Veide. Tema enda tutvusringkonnas on koguni inimene, kes ootenimekirjas olnud üle kahe aasta.

Reilson oli sellisest juhtumist kuuldes aga üllatunud. «Mõnikord me tõesti teeme nalja ja ütleme, et kirjutage end mujale sisse, sealt te saate lihtsalt kiiremini,» rääkis ta.

Mujal Eesti parem

Kuulmisrehabilitatsiooni keskus Tallinnas on üks neist ettevõtetest, kes pealinna tellimusel kuuldeaparaate väljastab, tellimusi on neil aga kõikjalt maakondadest üle Eesti. Keskuse direktori Arvo Kanneli sõnul on kõige halvem olukord Järvamaal, kus järjekord on umbes pool aastat.

«Ilmselt on Järva maavalitsus eraldanud vaegkuuljatele raha vähem, või on palju vaja läinud muid kalleid abivahendeid,» rääkis Kannel.

Tallinnas on tema sõnul olukord üsna hea, ning kuigi järjekord on paar kuud, loodetakse selle aasta lõpuks kõigile soovijatele vajalikud seadmed kätte anda. Väga hea on Kanneli sõnul olukord saartel, Läänemaal ja Raplamaal, kus abivajajate vajadused on rahuldatud.

Reilsoni sõnul ei ole teada, millal võiksid kuuldeaparaadid saada need, kes praegu avalduse esitavad, see sõltub järgmise aasta eelarvest.

Ooteaeg
Kuuldeaparaadi kompensatsiooni ootajate järjekord juuni lõpus. Praeguseks on arvud veidi muutunud.
• Lapsi 7, nendele vajalike toodete riigiosalus 302 463 krooni.
• Tööealisi 46, riigiosaluseks vajalik summa 342 225 krooni.
• Eakaid 299, neile vajalike toodete riigiosaluse summa 1 642 440 krooni.
• Eelmisel aastal oli kõrvakliinikul kuuldeaparaatide ostmise toetamiseks raha 1 175 000 krooni, umbes sama palju on seda ka tänavu.
• Tartu maavalitsus esitab 24. septembriks taotluse riigireservist lisaraha saamiseks.
Allikas: Tartu maavalitsus
 

Tagasi üles