iDeal kampaania

Ammu alanud maareformi lõpp venib, kuid paistab siiski

FOTO: TPM

Noort metsa või suurt võsa kasvatav maatükk on enamasti märk sellest, et maal pole peremeest. Seda ka sõna otseses mõttes, sest kuigi maareformi algusest möödub  peagi veerandsada aastat, pole Eestis ega Tartumaalgi seni kõigil maadel üht kindlat omanikku.

Tellijale

Haaslava vallas Unikülas on ligi 30-hektarine maatükk üks sellistest. Suurem osa maast on haritud, kuid osal kõrgub juba noor mets.

«See maa on meie kohaliku põllumehe kasutuses, aga ta pole siin ja teistel enda kasutusse saadud maatükkidel viieteistkümne aastaga oma õigusi vaba põllumaa erastamise osas kasutanud,» selgitas Haaslava valla maa- ja ehitusnõunik Heiki Tooming.

Maa-ameti teatel oli Haaslava vallas tänavu 28. veebruariks katastrisse kantud 93,7 protsenti maadest. Kogu Tartumaal oli samaks ajaks katastrisse kantud 95,3 protsenti maadest.

Valdades ja linnades on kas era-, munitsipaal- või riigi omandis olevate katastrisse kantud maa protsent erinev. Kõige lähemal maareformi lõpetamisele on Võnnu, Kambja, Vara, Laeva, Tähtvere, Rõngu, Rannu ja Meeksi vald, neis on katastrisse kantud 97–98,9 protsenti maadest. Kõige vähem maast on katastrisse kantud Kallastel ja Piirissaare vallas.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles