/nginx/o/2013/07/05/1876334t1h0df4.jpg)
/nginx/o/2015/03/08/3847347t1h2052.jpg)
Tartu volikogu seadustas neljapäeval vähese alkoholisisaldusega jookide tarvitamise Pirogovi platsil, täpsemini Toome-aluse jalgtee ja Ülikooli tänava vahel, varakevadest sügiseni.
Jüri Saar linnavolikogust: miks vaid õlu, aga mitte vein?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ettekande pidas linnapea Urmas Klaas, kes ütles, et määruse eelnõu tugineb uuele korrakaitseseadusele ja teisalt traditsioonile, sest samasugune luba, pruukida Pirogovi platsil kuni kuueprotsendiseid alkohoolseid jooke on olnud 2003. aastast saadik.
Ainus sisuline muudatus nüüd on see, et linnal on kohustus see paik selgelt ja arusaadavalt tähistada.
Volinik Tõnis Lukas (ITK) pidas vajalikuks vaadata tõsisemalt tualettide asja ja kaaluda statsionaarse käimla rajamist. Linnapea vastas selle peale, et ettevalmistused käivad.
Põhimõttelisemad küsimused olid aga, kas üldse lubada avalikus kohas alkoholi tarbimist, ja teisalt, miks üksnes õlu, võiks olla lubatud ka vein.
Nii pidi Nikolai Põdramägi (KE) kultuurikomisjoni esimehena ette kandma, et komisjoni ettepanek on lubada kuni 22-protsendise alkoholi tarvitamist. Ta luges ette, et sellise ettepaneku poolt hääletasid Mati Tolmoff, Evert Rööpson, Martin Parmas, Ragnar Kekkonen, Lemmit Kaplinski, Tarmo Kikerpill, Jaan Vaiksaar ja Merle Jääger, vastu oli Põdramägi ise, erapooletud Joel Luhamets, Natalia Trošina ja Igor Rosenfeld.
Põdramägi lisas, et Nikolai Pirogov ilmselt ei joonud õlut, tema kui kirurg jõi kas viina või piiritust. Veel ütles ta, et arutati, kuhu rajada samasuguseid piknikukohti, näiteks Emajõe äärde.
Põdramägi nimetas isiklikus sõnavõtus, et pahedest tuleks lahti saada ja avalikus kohas joomine ei sobi Tartusse, ülikoolilinna ja nooruse linna, kindlasti.
Avo Rosenvald (IRL) toetas repliigis sama mõtet: sellega, et lubame üliõpilastel juua, teeme tõhusat alkoholireklaami kampaaniat. Eestis sureb igal aastal otseselt alkoholi tõttu 1500 inimest. Pooltes rasketes õnnetustes on süüdi alkohol.
Lemmit Kaplinski (SDE) vaidles vastu, et täielik keeld oleks silmakirjatsemine: «Sõltumata sellest, mis me siin otsustame, tudeng joob oma õlle pargipingil ikka ära.»
Mihhail Lotman (IRL) ütles, et alkoholi pruukimine tänavatel ei ole hea ja akadeemilisele arengule kasulik, aga veel kahjulikum on seda keelata. Ta nimetas, et tema kogemus Ameerikast on, et Californias ei ole alkoholi pruukime keelatud ja seal ta ei näinud ühtegi purjus inimest. New Yorgis olid aga tänavad täis inimesi, kes rüüpasid paberkotist, politsei ei tohi sellesse vaadata, see rikub privaatsus. «Seal on palju purjus inimesi ja ranged alkoholi pruukimise vastased seadused,» sõnas Lotman.
Volikogu esimees Aadu Must (KE) ütles, et eelnõu on kooskõlastatud ka politsei ja ülikooliga. Politsei seisukohalt olevat parem, kui juuakse ühes kohas, nende pilgu all.
Ta nimetas ka, et ülikoolilinnas on pea 400 aastat olnud probleem, kas tudengid tohivad õlut juua. Ja on tohtinud, nagu ka professorid, kuid pruulimine pole olnud lubatud. «Traditsioonidega läheb kokku kerge alkoholi tarbimine,» sõnas ta.
Must lisas, et professor Ivanovskist jäi testamendi järgi maha 10 034 eset, neist 10 000 olid tühjad õllepudelid.