Kohus saatis kaks naist vägistanud mehe vangi

Tartu kohtumaja.

FOTO: Margus Ansu

Tartu maakohus tunnistas täna Maivo Kärdi (30) süüdi vägistamises ja röövimises ning mõistis ta kuueks aastaks vanglasse.

Varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka varem vägistamise toime pannud Kärdile nägi kohtuotsus ette üheksa-aastase vangistuse, kuid kuna kriminaalasi lahenes kohtus lühimenetluses, vähendas kohus kriminaalmenetluse seadustikust tulenevalt karistust ühe kolmandiku võrra. Lühimenetlusega nõustus prokuratuur seetõttu, et säästa kuritegude ohvreid.

Koos talle varasema otsusega mõistetud karistusega peab ta aga kandma kokku kuue aasta, seitsme kuu ja 23 päeva pikkuse vangistuse, kinnitas tartu kohtute pressiesindaja Krista Tamm. Karistuse kandmise algust arvestatakse Kärdi kahtlustatavana kinnipidamisest, eelmise aasta 31. juulist.

Mullu suvel laekus Tartu politseile teada, et ööl vastu 29. juulit tungis tundmatu mees Kroonuaia silla all kallale koduteel olnud 22-aastasele naisele ning vägistas ta. Seejärel omastas kurjategija vägivalda kasutades kannatanule kuulunud mobiiltelefoni ja lahkus sündmuskohalt. Tartu kriminaalpolitseinikud tabasi raske kuriteo toime pannud isiku kaks päeva hiljem. Et mees on sarnaseid kuritegusid toime pannud ka varem, vahistas kohus Kärdi prokuröri taotlusel.

Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus tuli ilmsiks, et sama meest on alust kahtlustada veel teiseski vägistamises, mis leidis aset mullu ööl vastu 19. jaanuari Tartus Lubja tänaval asuvas varjupaigas, kus kannatanuks oli 27-aastane naine.

Lõuna ringkonnaprokuratuur esitas mehele süüdistuse kahe naise vägistamises ning mobiiltelefoni röövimises ning vaatamata asjaolule, et süüdistatav alguses täielikult eitas oma süüd, saatis prokuratuur kriminaalasja Tartu maakohtu menetlusse.

Selle nädala esmaspäeval alanud kohtumenetluse käigus tunnistas süüdistatav end osaliselt süüdi.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust juhtinud Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva märkis, et vägistamisjuhtumite tõendamine on mitmes mõttes keeruline  protsess. «Üldjuhul on selliste juhtumite puhul tegemist niinimetatud sõna-sõna vastu olukorraga, millele lisanduvad mõningad teised tõendid.»

Lühimenetlusega nõustumist põhjendas prokurör sellega, et vägistamisjuhtumite puhul üritab ta võimalikult vähe tekitada kannatanule kohtusaalis täiendavaid emotsionaalseid traumasid. «Üldjuhul nõustun süüdistatavate taotlustega lahendada taolised juhtumid lühimenetluses korras. Nii ka sellel korral.»

Lühimenetlus tähendab seda, et kohtusaalis ei toimu vahetut tõendite uurimist, ei kuulata uuesti üle kannatanut, vaid kohus tutvub kõikide eeluurimise käigus kogutud tõenditega ja langetab otsuse nende põhjal. Sellega väldib riik ühest küljest seda, et kannatanu peab kohtusaalis toimunut uuesti detailselt kirjeldama ning hoiab sellega kokku ka kohtukulusid. Samas vähendab kohus lühimenetluses mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra.

Käesoleva juhtumi tegi Liiva sõnul eriliseks asjaolu, et ühe süüdistatava ohvriteks langesid erinevatel aegadel kaks naist ning ka asjaolu, et üks ohver oli süüdistatavale täiesti võõras.

«Menetluses osalenud prokurörina on mul hea meel, et Tartu maakohus nõustus muu hulgas ka prokuratuuri poolt esitatud argumentidega range karistuse mõistmisel, andes sellega ühiskonnale selge signaali, et Eesti riik taunib sellist käitumist rangeimal võimalikul moel.»

Süüdistatav või tema kaitsja saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul. Kohus arutas asja kannatanute eraelu kaitseks kinnisel istungil.

Tagasi üles