Tartu ülikooli aulas toimub pühapäeval algusega kell 12.15 langenud vabadusvõitleja päeva konverents, kus avasõnad ütleb Mart Niklus, vastupanuvõitluse järjepidevusest räägib Enn Tarto ning Jüri Kukest ja tema rahva saatusest kõneleb Aldo Kals.
Langenud vabadusvõitleja päeva tähistab pühapäeval aulakonverents
20. märts 2015, 12:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konverentsi peateemadeks on Balti apell (23. august 1979), Eesti kongress (11. ja 12. märts 1990), 70 aastat teise maailmasõja lõpust ja ülisuurte rahvuslike kaotuste põhjused Eestis. Teiste hulgas on kavas Helmut Piirimäe, Priit Silla, Andres Raidi, Uno Liivaku ja Olaf Mertelsmanni sõnavõtt. Aulakonverentsi lõpuks kell 17.40 – 18 on kavandatud vaba mikrofon ja filmi «Põrandaalused» ühisvaatamine.
Konverentsi ühe korraldaja Rein Vanja teatel on tänavune langenud vabadusvõitleja päeva aulakonverents arvult üheksateistkümnes. Esimene korraldati Tartu ülikooli peahoones 27. märtsil 1997, selle avas rektor Peeter Tulviste.
Konverentsi nimi on seotud vabadusvõitleja Jüri Kuke mälestusega. Tema sünnist Pärnus möödub tänavu 1. mail 75 aastat. Ta õppis ja töötas keemikuna Tartu ülikoolis aastatel 1958-1979, kusjuures aastatel 1975-1976 stažeeris erialaselt Prantsusmaal Bellevues.
Rahvusliku meelsuse ja okupatsioonivastaste väljaastumiste eest vallandati dotsent Jüri Kukk 1979. aastal oma seniselt töökohalt ülikoolis ning 13. märtsil 1980 arreteeriti. Kohtulavastusel Eesti NSV ülemkohtus 5.-8. jaanuaril 1981 mõisteti talle kaheaastane vabadusekaotuslik karistus.
1981. aasta alguses saadeti Jüri Kukk Tallinnast karistust kandma Venemaale eluohtlikus seisundis. Surm saabus Vologda tapivanglas 27. märtsil 1981 kell 2.20. Põhjus: alandatud ja kurnatud poliitvangi ebainimlik kohtlemine, lämbumine tõenäoliselt ebaprofessionaalselt teostatud kunstliku toitmise tagajärjel.
Jüri Kuke justiitsmõnitamise vastu protesteeris vaba maailma avalikkus, teiste hulgas kümned Prantsusmaa keemikud, kellega ta alles hiljuti oli koos töötanud. Aasta pärast Jüri Kuke hukkumist võõrsil tegi Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar Vabadusraadios ettepaneku hakata 27. märtsi, Jüri Kuke surma-aastapäeva, igal aastal tähistama langenud vabadusvõitleja päevana. Riikliku tähtpäevana ei ole praeguseni seda aktsepteerinud.