Neinar Seli hotelli projekti muudatused polnud linnale üllatus

Seli hotelli (Ülikooli14) ehitus. Foto: Margus Ansu

Juba mullu juulis oli linnavalitsuse korraldusest võimalik välja lugeda, et Ülikooli 14 hoonest säilib üksnes fassaad. Ametlikult avastas linnavalitsus oktoobris, et lammutatud on ka säilima pidanud otsaseinad.

Muinsuskaitseametis käib siiani väärteomenetlus, kuna uue hotelli ehituse ettevalmistuse käigus lammutas ehitusfirma OÜ Toomemäe Kinnisvara ülesandel Ülikooli 14 vana hoone otsaseinad, mille säilimine on muinsuskaitse kooskõlastatud ja selle nädalani kehtinud ehitusloa aluseks olevas projektis ette nähtud.

Tartu linna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm jäädvustas juba sündinud lammutuse 23. oktoobril ja uuesti 6. novembril, misjärel vormistas 7. novembril paikvaatluse akti.

Jääb vaid fassaad

Tegelikult seisab juba linnavalitsuse 30. juuli korralduses, mille on linnapea ülesannetes allkirjastanud Valvo Semilarski, et Ülikooli 14 hoone lammutatakse, sulgudes on märgitud «v.a esifassaad».

Korralduse aluseks oli ehitusfirma Ehitustrust juulikuine taotlus, mida linn oli palunud veel täiendada.

Korralduse sisu on anda osaline vabastus tänavasulgemismaksust hotelli ehitavale firmale Ehitustrust, millega Toomemäe Kinnisvara oli sõlminud lepingu esimese etapi tööde kohta. Nendena on korralduses nimetatud muinsuskaitseliste väärtuste demonteerimine, hoone lammutamine, süvendi ja uue hoone vundamendi rajamine.

Märgitud on ka, et hoone esiseina toestamiseks ehitatakse teraskonstruktsioon, mis kinnitatakse tänavakattesse.

Lisatud on, et Lydia Koidula ja Johann Voldemar Jannseni elukohaks olnud hoone esifassaadi säilimine on avalikes huvides.

Korraldust andes jättis aga linnavalitsus tähelepanuta, et lammutada on kavas rohkem, kui projekti järgi lubatud. See korraldus liikus aga ka linnamajanduse osakonna kaudu, osakonnajuhataja Rein Haak ütles, et tänavasulgemise seisukohalt polnud otsaseinte saatusel mingit tähtsust.

Samal ajal olnuks arhitektuuri ja ehituse osakonna alla kuuluval ehitusjärelevalvel ikkagi võimalus märksa varem kui detsembris tuvastada, et ehitus väljub kehtivas projektis näidatud raamidest.

Seda enam, et juba 2013. aasta detsembris oli linnavalitsus, täpsemini arhitektuuri ja ehituse osakonna toonane juhataja Andrus Mäesepp, saanud kirja, milles arendaja annab teada, et Ülikooli 14 hotelli projekt on läinud muutmisele, mis toob kaasa ehituse alguse viibimise.

Sügavam kelder

Estiko meiliaadressilt oli kirja saatnud Erik Pallase, kes tutvustas end kui uue hotelli projektijuhti ja andis teada, et projekti muudatuse põhjuseks oli asjaolu, et plaanitud ürituskeskuse suure saali kõrgus ei vastanud selle kasutamise nõuetele.

«Saali kõrgus oli sarnane tubade kõrgusega ja seega nägime sinna ette lisaks kümme tuba. Kirjaga kaasas on arhitektide tehtud uus eskiislahendus, kus suur saal on ette nähtud keldrikorrusel, mille põrandapind on 1. korruse tasapinnast 5 meetri sügavusel. Antud muudatus arvestab olemasolevat konstruktiivset lahendust, mille projekti uuendame samuti,» seisab kirjas.

Veel detsembris järgnes Mäesepa vastus, et muudatuste iseloomu ja ulatust arvestades tuleb taotleda uus ehitusluba ning tunnistada olemasolev luba kehtetuks. Väidetavalt on seda sõnumit arendajale antud ka pärast ehituse algust suuliselt, sellest ei ole kirjalikku jälge.

Tegelikkuses taotles aga Toomemäe Kinnisvara uut ehitusluba alles aasta hiljem, 2014. aasta detsembris, kuigi, nagu Toomemäe Kinnisvara juhataja Ain Tammvere eile kommenteeris, käis asjaajamine juba varem.  Uue projekti tegemiseks oli tema sõnul vaja lähteandmeid, mida sai hankida konstruktsioone avades. Samal ajal oli tema sõnul ka segadus linnavalitsuses. Seal tuli teatavasti päevakorrale osakonnajuhataja Mäesepa väljavahetamine.

Kui oli teada, et vaja on uut ehitusluba, miks alustati ehitamist enne selle saamist?

«Me alustasime ehitust vana ehitusloa alusel, selle töö käigus jõuti järeldusele, et neid töid ei saa teha nii, nagu on ehitusprojektis kirjas. Ülikooli 14 majas oleks pidanud uusi seinu rajama seestpoolt väljapoole, aga ükski ehitusorganisatsioon ega töömees ei oleks olnud valmis sellist vastutust ja riski võtma, kuna tegu oli nii kehvas seisus hoonega. Seepärast otsitigi uusi lahendusi ja toestati välisfassaad teraskonstruktsiooniga, milleks oli eraldi projekt,» selgitas Tammvere.

«Tegu oli siiski vana hoonega, mille puhul keegi ei osanud öelda, millised olid tehnilised lahendused, kuidas need varem olid tehtud, selleks tuli lammutada ja uurida,» lisas ta.

Tammvere ütles, et tema hinnangul on vältimatu praktika, et ehitades tuleb osa asju teha enne, kui paberil lubatud.

Tartu linnavalitsuses oli eile tekkinud olukorra üle nõupidamine, linnapea Urmas Klaas jättis kommentaaride andmise linnasekretär Jüri Möldrile.

«Ei saagi eitada, et linnavalituse erinevate osakondade ametnikel, kes teemaga on seotud, on olnud erinevatel ajamomentidel erinev informeeritus,» ütles Mölder. «Tõsi on, et info ei ole nende vahel hästi liikunud. Loomulikult on see tagantjärele tarkus, aga sellised asjad tuleks üle vaadata, et oluline info liiguks ühest kohast teise.»

Omaette küsimuse on, kas saaks järelevalvet tõhustada, praegu on üks ametnik järelevalvet teinud muinsuskaitseseaduse alusel, teine ehitusseaduse alusel.

Tartu volikogu Isamaalise Tartu Kodaniku nimekirja volinikud Merle Jääger ja Tõnis Lukas andsid eile üle arupärimise linnapea Klaasile, kus soovitakse juhtunu kohta selgitusi. Ühe küsimuse on nad sõnastanud: «Kui seadust ei täidetud – kes tegi vea?»