Hotelli ehitus käis seadust rikkudes

Eilseni kehtinud projekti kohaselt pidanuks hotelli ehitusel säilima veerandi ulatuses Pirogovi pargi poolne otsasein (põhjapoolne) ja täies ulatuses lõunapoolne otsasein (vastu maja). Foto: Margus Ansu

Tartu linnavalitsus andis eile Ülikooli 14 hotellile uue ehitusloa, millega seadustas tagantjärele ajaloolise hoone müüride lammutamise ja hoone mahu olulise suurendamise.

Ärimees Neinar Seliga seotud firma Toomemäe Kinnisvara sai Ülikooli tänava hotelli ehitamiseks ehitusloa tunamullu augustis.

Läinud suvel liikusid Tartu linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonnas jutud, et projekti on tulemas muudatused. Töö algas otse raekoja taga asuval objektil läinud suvel. Lammutati suurem osa 19. sajandil ehitatud majast ja alustati kaevetöid.

Siis hakkas tasapisi selguma, et kõik ei käi kehtiva projekti järgi ja ei käi ka muinsuskaitseametiga kokku lepitud tingimuste kohaselt.

Eelmise aasta oktoobris tuvastas muinsuskaitse, et lammutatud on hoone fassaadi toestama pidanud otsaseinad. Selle fikseeris Tartu linna kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm.

«Mina nägin küll, et fassaadi toestamiseks on ehitatud metalltoed, mõtlesin, et küll nad on tublid,» rääkis Tamm. Ta ei olnud aga tulnud selle pealegi, et see on ettevalmistus lammutamaks otsaseinu, mille säilimises oli kokku lepitud.

Nagu muinsuskaitseameti Lõuna-Eesti järelevalve osakonna juhataja Reelika Niit mäletab, järgnes sellele kohtumine, kus Toomemäe Kinnisvara juhataja Ain Tammvere tunnistas sündinud viga. Amet algatas väärteomenetluse, mis aga praeguseks lahendini jõudnud ei ole.

Ka põrand sügavamale

Mullu 10. detsembril tegi ehitusplatsi paikvaatlust Tartu linna ehitusjärelevalve ja tuvastas, et põrandat ehitatakse poolteist meetrit sügavamale, kui projektis ette nähtud. Peale selle oli lahti kaevatud ka vana maja alune osa, kuhu projektis ei olnud maa-alust korrust ette nähtud.

Tartu linna ehitusjärelevalve juht Andres Aint ütles, et augu kaevamine ei liigitu ehitustegevuse alla ja kontrollida oli midagi siis, kui algas tegelik ehitus. Säilitamisele kuulunud müüride lammutamine ei ole tema sõnul ehitusseaduse aspektist seadusrikkumine, sest rekonstrueerimise käigus võib konstruktsioone asendada.

Hoone mahu muutmine aga on suur muudatus, pole tähtis, et väliselt jäävad mõõtmed samaks. «Pole oluline, kas laiendatakse üles või alla,» märkis Aint.

Ametnikud koostasid paikvaatluse akti, millega kohustati peatama ehitusprojektiväline ehitustegevus.

Aint selgitas, et seejärel saatis ehitise omanik oma selgitused koos konstruktori arvamuse ja vajalike konstruktsioonide arvutustega.

Konstruktor selgitas oma kirjas, et kaeviku põhja kuiva hoidmiseks alandatakse selles piirkonnas põhjavee taset, mis võib tekitada ümbruses vee tasakaalu ja liikumise muutusi. Kaevik asub otse Toomemäe kõrval, mis on suhteliselt kõrge ja järsk nõlv. Samuti asub kaeviku kõrval hoone. Seepärast pidas konstruktor hädavajalikuks, et ehitus saaks jätkuda ja vana režiim saaks taastatud võimalikult kiiresti.

Nõnda ei teinud linn ettekirjutust ehituse peatamiseks projekti muutmiseni. Aint lisas, et maa-alused ehitustööd olid formaalselt õigusvastased, mis tähendab, et kui seesugust projektimuudatust oleks õigel ajal küsitud, oleks küsija selle ka saanud.

Mõistlik ja kasulik

Aint ütles kommentaariks, et keldripõranda sügavamale ehitamine on mõistlik ja hoone omanikule kasulik seepärast, et kõik kommunikatsioonid saab tuua hoone sisemusse, neid ei pea jätma keldripõranda alla, mis võiks survega põhjavett arvestades tuua kaasa läbijookse.

Vana maja kohas keldrikorruse ehitamine annab aga omanikule lihtsalt kasulikku pinda juurde, pisut rohkem kui 200 ruutmeetrit.

Tartu arhitektuuri ja ehituse osakonna juhataja Tõnis Arjus sõnas, et insenerimõttest lähtuvalt oli otsaseinte lammutamine loogiline, sest üksikute seinte püsivust pole lihtne tagada. Hoone ehitamise tegi nende lammutamine lihtsamaks. Aga see oli Arjuse kui erialainimese kommentaar, mitte õigustus tekkinud olukorrale.

Taotluse ehitusprojekti muudatuseks andis Ain Tammvere sisse detsembris, vahetult pärast linna ehitusjärelevalve visiiti ehitusplatsile.

Ta kommenteeris, et esialgu oli otsaseinte funktsioon hoida püsti olulist fassaadi, aga kuna selle toestamiseks töötati välja uus lahendus, siis otsaseinte roll kadus ära. Kui säiliva osa kindlustamiseks oli vaja vana maja alune lahti kaevata, ei olnud enam otstarbekas seda uuesti täita.

Tammvere lisas, et arutelu linnaga sobiva lahenduse leidmiseks on olnud avatud.

Vastates küsimusele, kas Tammvere näeb siin seaduserikkumist, ütles ta: «Meie oleme teinud tihedat koostööd kõigi asjaosalistega, muinsuskaitseameti, kohaliku omavalitsusega. Oleme nii avalikult ja avatult rääkinud kui võimalik. Ega keegi poleks seda probleemi avastanud, kui me ise poleks sellele tähelepanu juhtinud. Nüüd sain karistada selle eest.»

Tammvere ütles, et ehitusplatsilt on kogutud vanu telliseid, et saaks taastada müürid. Plaanis on taastada sissesõiduvõlv, restaureerida uksed ja aknad ning vana maja maht viimistleda ajaloolises stiilis. Paraku oli tema sõnul vana ma-ja väga kriitilises seisus, 80 protsendi ulatuses amortiseerunud.

Kooskõlastus tagantjärele

Muinsuskaitseamet kooskõlastas lammutamise tagantjärele jaanuaris.

Reelika Niit ütles, et tegelikult ei olnud oluline üksnes maja fassaad. «Ma eeldan, et omanik teab, et nad said väga suuri mööndusi, sest tegemist on ikkagi mälestisega, lisaks muinsuskaitsealal,» lausus Niit. «Siin ongi näide, et on üritatud leida kompromissi, muinsuskaitseamet ei ole üle sõitnud ja ei taha ka olla arengupidur, oleme vastu tulnud, aga muinsuskaitsest ja linnavalitsusest on tasapisi üle sõidetud.»

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles, et linnavalitsus oli eile küsimuse ees, kas välja anda ehitusluba korrigeeritud projekti alusel või ehitusluba mitte välja anda.

«Dokumentatsioon on viidud korrektsesse vormi ja juriidiliselt ei ole linnavalitsusel põhjust keelduda uue ehitusloa väljastamisest,» sõnas Klaas.

Kas see annab signaali, et ehita, kuidas tahad, küll pärast saab paberid korda ajada?

«Loomulikult peab kogu tegevus olema korrektne ja vastama õigusaktidele. Teistpidi peame olema realistid, et võib tulla ette olukordi, kus projekti tuleb korrigeerida,» vastas Klaas.

Abilinnapea Jarno Laur ütles, et ideaalis võinuks asjade järjekord olla teistsugune: esmalt projektimuudatus, siis ehitustegevus.  

Tartu linnasekretär Jüri Mölder märkis, et kahtlemata oli tegu seadusrikkumisega. Mingi karistusega ähvardada aga pärast seda, kui dokumendid on korda aetud, ei ole tema meelest korrektne.