Juba nädalavahetusel käisid esimesed külalised Hilda Paju õnnitlemas. Sotsiaaltöötaja Maie Tammeorg ütles, et laud tuli katta kuuele-seitsmele inimesele. Lauale kanti sült ja kapsad, liharullid, rosolje, kotletid, tort ja kringel.
Hilda Paju saab täna 103
«Ikka nagu alati, sest Hilda soov on, et kõike peab rikkalikult olema,» sõnas ta.
Hilda Pajust on igal aastal pärast seda, kui ta 100 sai, väike ajalehelugu ilmunud.
Senimaani saab ta oma korteris ise hakkama, kuigi tõsi – viimasel aastal vajab abi rohkem kui varem.
Põhjuseks on üks vannitoaäpardus, mille tõttu ta eelmisel aastal haiglasse sattus ja sinna tükiks ajaks põdema jäi. Arstide ja hooldajate abiga sai ta oma tervise niipalju korda, et võib oma päevi koduseinte vahel mööda saata.
Sotsiaaltöötaja räägib, et telekat ta enam palju ei vaata, aga tahab iga päev ajalehte lugeda, et maailma asjadega kursis olla.
«Ta tahaks muidki toimetusi ise teha ning on rahulolematu, et ta jalad enam ei kõnni,» ütles Maie Tammeorg. «Aga mis sa teed!»
Asi, mida Maie Tammeorg oma hoolealuse puhul imeks paneb, on tema põhimõttekindel iseloom. «See teda elus hoiabki,» arvas ta.
Hilda Paju on sündinud Laiuse vallas talupidajate peres, kus ta kasvas üles koos nelja õe ja ühe vennaga.
Ta on õppinud Tartu kommertsgümnaasiumis ning abiellus Valgamaa Keeni valla sekretäri Johannes Pajuga, kes oli Treffneri kooli kasvandik. Neil aegadel nägi Hilda Paju välja just niisugune, nagu kõrvaloleval pildil. Hilda Paju on matnud oma mehe ja poja, lapselapsi tal ei ole.
Õnneks on teisi sugulasi, nende järeltulijaid ja sõpru, kes ei ole teda unustanud.