/nginx/o/2010/02/22/318398t1haf20.jpg)
Euroopa Patendiamet annab välja Euroopa patendi TÜ teadlaste poolt avastatud piimahappebakterile Lactobacillus fermentum ME-3, mis lubab bakterit kasutada toiduainetetööstuses 24 Euroopa riigis.
TÜ teadlaste avastatud bakter sai Euroopa patendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seni on bakterile saadud Eesti, USA ja Venemaa patent.
TÜ teadusprorektori Kristjan Halleri sõnul on tegemist ülikooli seni kõige laiema levikuga leiutisega ning seda valdkonnas nagu toiduainetetööstus, mis puudutab sõna otseses mõttes kõiki inimesi.
«Teaduslikus ja rakenduslikus plaanis toetub Lactobacillus fermentum ME-3 alane arendustegevus sihikindlale ja interdistsiplinaarsele tööle, kuhu on kaasatud arvukalt tippspetsialiste. Eraldi tahaks aga esile tõsta AS Tere pikaaegset ja tõhusat koostööd ülikooliga Helluse sarja tootearenduse vallas,» ütles Haller.
TÜ Tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura lisas, et olulisem kui patentide arv, on oskus need teenima panna.
«Kogu maailmas toob vähem kui 20 protsenti patentidest leiutajatele midagi sisse, rääkimata siis suurema tulu teenimisest kui on kulunud patendi saamisele. Tartu Ülikooli eesmärgiks pole patente hoida, vaid tihedas koosöös ettevõtetega need võimalikult kiiresti majandusellu suunata – nii võidaksid kõik osapooled ja ka Eesti majandus,» märkis Puura.
«See on ühtepidi kvaliteedimärk, mis näitab, et teadussaavutus, mis nüüd patenteerimisele kuulus, on unikaalne, et ta on Euroopas tõesti ainulaadne,» rääkis ME-3 bakteri üks avastaja, Tartu Ülikooli mikrobioloogia instituudi juhtivteadur Marika Mikelsaar. «Teistpidi on ta niisugune kaitstud investeering,» vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».
Marika Mikelsaar usub, et ME-3 bakter muutub ka arstide käes tõhusamalt kasutatavaks ja Tartu Ülikoolil käivad sel teemal isegi läbirääkimised ühe suure kompaniiga. .
«See, et ta nüüd Euroopa patendiks läks, annab võimaluse, et me saame huvilisi Euroopa ravimitööstusest, ja jõuaks see bakter toidulisanditesse.»
Lactobacillus fermentum ME-3 bakteri patent on ülikoolile kõige enam sisse toonud patent.
Euroopa patent lubab kasutada bakterit toiduainetetööstuses 24 Euroopa riigis, sealhulgas Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal jm. Varasemast on ülikoolil bakterile olemas Eesti, Venemaa ja USA patent.
Tartu Ülikooli teadlaste Marika Mikelsaare, Mihkel Zilmeri, Epp Songisepa, Tiiu Kullisaare ja Heidi Annuki leiutis «Lactobacillus fermentum ME-3 kui antimikroobne ja antioksüdantne probiootikum» alustas oma võidukäiku 2003. aastal kui koostöös ASiga Tere toodi turule Helluse kaubamärgiga tervislikku bakterit sisaldav jogurt, kohupiimakreem ja keefir. Praegu saab bakterit sisaldavaid piimatooteid osta kõigis Balti riikides.
Bakter on huvi pakkunud nii juuretise, toiduainete kui toidulisandite tootjatele Eestis, Soomes, Taanis, Luksemburgis, Prantsusmaal, Itaalias, Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Austraalias, Uus-Meremaal, Lõuna-Koreas, Indias, Taivanis ja Hiinas.
Bakteri tüve on oma teadus- ja arendusprojektidesse kaasatud mitmetes välisriikides, näiteks Itaalias, Brasiilias, Prantsusmaal, Hispaanias, Ungaris ning Euroopa-ülestes koostööprojektides. Töö bakteriga on leiutajatele võitnud mitmeid mainekaid auhindu ning teaduspreemiaid.
Lactobacillus fermentum ME-3 võib täie õigusega nimetada Eesti esimeseks probiootiliseks piimhappebakteriks, mis on maailma ainus probiootikum, millel on kahekordne ehk topelt-toime: otsene hävitav mõju kahjulikele mikroobidele (antimikroobsus) ja süsteemne kasulik mõju inimorganismile (antioksüdantsus).