Kuidas kaaluda maja ja puud?

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Artur Kuusi illustratsioon

Mis linnapuudesse puutub, siis ametnikud on igal juhul tõprad, nii ütleb üks selle loo tegelastest. On ka arvamusi, et Tartu haljastusosakonna töötajad on KGB käsilased, kelle eesmärk on kahjustada elukeskkonda. Kui palju pisaraid peab veel valama,  sest a) kena kask võeti koduväravast maha, b) käed on lehtede rookimisest rakkus?

Eelmine nädal pakkus järjekordse loo sellest, kuidas uue maja ehitusplaanid seavad ohtu puu. Seekord oli jutt tammest A. Haava tänaval. Aga meenutage Professorite alleed, Emajõe tänavat, Kesk tänavat, Mathieseni parki, Riia tänava tammede kärpimist, Õnne tänava pärnade nudimist, Kastani tänava kastanite köndistamist ...

Kord kvartalis keegi ikka helistab või kirjutab lehetoimetusse, sest inimene tõstis käe puu vastu.

Andres Pool, Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja, rääkis sissejuhatuseks loo, kuidas tema ametnikutee alguses oli koosolek, kus tõsimeeli arutati, et müüri sisse kasvanud vahtrate päästmiseks tuleb maja maha lammutada. Aga kui koosolek läbi sai, astus ligi üks puukaitsjatest, et vaata, sealt minu akna alt kuus meetrit eemal kasvab üks puu, mis varjab valgust ja ajab lehti ka, vaat see tuleks küll maha võtta.

«See pani minu jaoks asjad paika. Ma ei püüagi arvata, et ühel on üdini õigus,» sõnas Pool. «Seesama filosoofia kehtib igal pool. Kes tuleb tõsiselt kaitsma, peab olema veendunud, mida hävitati ja kust tuleb ökokatastroof.»

Eelmisel aastal anti Tartus eraisikutele raieluba 900 puule, linna parkides ja haljasaladel langetati üle 220 puu, lisaks veel põhjalik harvendus Mathieseni pargis, kus saetud 173 puust sai nii suur kuhi, et volikogu revisjonikomisjonis tuli ametnikel vastata, kuhu see puit sai.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles