Viis paika Tartus, mis tõotavad puude ümber lahinguid

Vabaduse puiesteel Emajõe ääres olev park.

FOTO: Margus Ansu

Viis paika Tartu linnas, mille pärast puude kaitsjad muudatuste ihkajatega lahingut lüüa saavad.

Vabaduse puiestik

FOTO: Margus Ansu

Ikka ja jälle kerkib päevakorrale küsimus, et Vabaduse puiestiku ehk Kalevipoja pargiga peaks midagi ette võtma. Puud on vanad, võrad kokku kasvanud, on pime ja ladvas askeldavad vareslased. Äkki teeks päikeseküllase noorte puudega pargi? Harvendaks keskelt? Võtaks maha jõepoolse puuderea?

«Me ainult vindume. Peaks olema tahtmine ja ka raha. Seal on emotsioon, see sõda tuleb maha pidada,» ütles Andres Pool.

Pärast kolme kümnendi tagust Vanemuise pargi uuendamist ei ole Tartus ühtki parki korralikult uuendatud. «On ka hirm, et kui keegi haljastuse kallal on, siis röögatus tuleb väga emotsionaalne. Kui on pargi uuendamine, siis projekti teevad maastikuarhitektid. Nemad ei julge ka öelda, et teeme platsi puhtaks,» sõnas ta.

Pool ise arvab, et kõnealuse pargi keskel võiks olla lagedamaid alasid, aga õigeks pargiks on seda ala vähe, õieti ongi Tartu pargid nii killustunud, et teooriaraamatutes räägitavateks suletud ja avatud aladeks, tihnikuteks ja pargiaasadeks napib ruumi.

Pealegi oli pikka aega hoiak, et kui pargis on lage ala, tuleb sinna istutada puud või ehitada maja. Treffneri koolimajale koha otsingutes sobitati see Ülejõe pargi aasale.

Toomemägi

FOTO: Margus Ansu

Professorite allee ehk Aeglane Surm on saanud uue vahtraallee, Oru tänava saarvahtrate asemele on istutatud tammed, endise sünnitusmaja, nüüdse sotsiaalteaduste õppehoone ees harvendati puid, aga tervikuna pole Toomemäe parki uuendama hakatud, tõdes Kaire Zimmer. Detailplaneering on küll olemas, see näeb ette pargi renoveerimise, aga kuna sellega algust ei ole tehtud, saab uusi puid istuda üksnes sinna, kus on valgust ja ruumi.

Ikka ja jälle räägitakse, et Toomemäelt oleks vaja vaateid avada, et siis läheks sinna rohkem turiste, kes toomkiriku tornist näeksid ilusat Tartu vaadet ühes Jaani kirikuga.

«Aga et Jaani kirik hakkaks toomkiriku tornist täies ilus paistma, peaks maha võtma puud Baeri monumendi ümbert,» juhtis Andres Pool tähelepanu. Paraku on jutt osast Toome põhialleest, mis ulatub tähetornist Baeri monumendini. Puid tuleks langetada ka mäenõlvalt.

«Ka selles saaks vajaduse korral kokku leppida, aga tavaliselt sureme enne vaidlustesse,» sõnas Pool.

Zimmer nentis, et mingid vaadete avamised võivad olla vajalikud, aga seejuures ei saa unustada, et nõlvadel kasvavate puude juured kaitsevad neid erosiooni eest.

Kastani tänav

FOTO: Margus Ansu

Kastani tänava kastaniallee on kavas täielikult noorendada, see oli tänavuses eelarvekavaski sees, aga raha ei jagunud, nentis Valvo Semilarski.

Töö on lähiaja plaanis ikkagi. Kaire Zimmer sõnas, et need kastanid on kunagi poole võrra maha lõigatud, sest ei mahtunud enam majade vahele ära. Puud on poolkuivanud, koor maas, osalt seenetanud. Läinud nädalal oli uus köndistamine.

Andres Pool lisas, et plaanis on ka kaablitööd. «Ütlesime, et kui juuri ventileerite, siis tuleks ka puude vahetamise peale mõelda. Projekt ja mõte on olemas,» lisas ta.

Zimmer märkis, et visuaalset on ilusam, kui alleed uuendada korraga. Ka näiteks Küüni tänaval on näha, et väikesed puud suurte puude vahel ei suuda hästi võidelda valguse, vee ja toitainete pärast. Seega ei ole Kastani tänav ilmselt viimane, kus allee tervikuna läheb uuendamisele.

Papliallee

FOTO: Margus Ansu

Et Emajõe-äärsed paplid Kroonuaia silla ja linnaujula vahel on jälle löögi all, kostab sel kevadel mitmelt poolt. Linn kavandab kergliiklustee ehitamist, sellel oleks ka valgustus.

Paplid on löögi all mitmel põhjusel. Kui teha asfaltkattega ratta- ja jalgtee, nagu plaanis, tuleks ehitada teealus, mis kahjustab juuri.

Valgustuskaablit pole suurt kuhugi mujale panna kui kahe puuderea vahele, aga see tähendab juurte läbikaevamist. Liiatigi on kergtee kavandatud viie meetri laiune, kuid paplist paplini on praegu kolm meetrit.

Valvo Semilarski nentis, et võimalus on teha tee sõelmetest, mis ei kahjustaks puid. Jooksusõbrale on see isegi meelepärasem, kuid ei tarvitse meeldida rulluisutajale, kes tahaks sõita Tartust Lähtele.

Kaire Zimmer märkis, et hinnangute järgi ei ole selle allee paplid väga heas seisukorras ja pappel ei ole väga pikaajaline puu. «Mingil hetkel tuleb otsus ära teha. Varem või hiljem tuleb see allee uuendada,» sõnas ta.

Praegu pole linn tellinud ka hoolduslõikust, sest milleks kulutada raha kuivanud okste väljalõikamisele enne puude mahavõtmist.

«Visuaalselt on väga uhke,» ütles Zimmer selle allee kohta.

Mathieseni park

FOTO: Margus Ansu

Eelmise aasta suur tüliõun, mille eest ametnikud võtta said, oli Mathieseni park, kus linn tellis projektiraha eest harvendusraie. «Eemaldati kasvus alla jäänud kiduramad puud, et alles jäävad puud saaksid kasvada,» selgitas Kaire Zimmer. «Seda oleks pidanud ammu tegema. Seal sai maha võetud 173 puud, asemele sai istutatud hulk okaspuid, et park oleks ka talvel ilmekam.»

Pargi uuendamine ei ole veel lõppenud, sest raha sai otsa.

Tagasi üles