Vähihaigete kodusele toetusravile pühendunud naised loovad olulisi sildu

Kui Kaiu Suija (paremal) ja Koidula Trummer oma pisikese punase autoga koduvisiitidele sõidavad, ei räägi nad omavahel kohvi hinnast või ilmast, vaid arutavad, mis on patsientidega seoses hinge kripeldama jäänud. Nii saab üheskoos halbadest mõtetest kergemini jagu.

FOTO: Kristjan Teedema

Kui vähihaige patsient saadetakse haiglast ära lausega, et teda ei ole võimalik enam ravida, saab tegelikult veel väga palju ära teha nii haige kui tema lähedaste elu parandamiseks.

Tartlanna Elle Kenusari elu muutus täielikult pea kaks aastat tagasi, kui tema abikaasa jäi üleöö poolest kehast halvatuks ja sai vähidiagnoosi. Haiglast koju saates tahtis arst, et koduõde näitaks edasisest ravist keeldunud mehe lähedastele, kuidas haiget kodus ise hooldada.

Juhtus aga, et õde polnud parajasti saadaval, mistõttu helistas raviarst hoopis vähihaigete koduse toetusravi arstile Kaiu Suijale, kellest sai koos toetusraviõe Koidula Trummeriga Kenusari suurim tugi järgnevaks kümneks kuuks.

Naine ütleb, et tal ei jätku toetusraviarsti ja -õdede töö hindamiseks lihtsalt sõnu ja ta ei taha mõeldagi, kuidas oleks pidanud kogu selle aja pelgalt koduõe juhiste järgi voodihaige hooldamisega ise hakkama saama.

Tagasi üles