Tartu Kultuurikandja 2014 tseremoonial aasta kultuurisündmuse kategoorias võitjaks kuulutatud laulupeo «Enne ja nüüd» korraldajad otsustasid aunimetusega kaasneva 1800-eurose preemia annetada laulupeokiriku ehk Tartu Maarja kiriku taastamiseks.
Aasta kultuurisündmuse preemia annetatakse Maarja kiriku taastamiseks
16. märts 2015, 12:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annetust kasutatakse kiriku peatrepi remondiks, mis on ajaloolise hoone taastamistööde alguseks.
Viimase Tartu laulupeo kunstilise juhi Riho Leppoja sõnul on aeg, et laulupeod toetaksid esimese üldlaulupeoga seotud isikuid ja kohaliku vaimuelu edendajaid koondanud kirikut, nagu kirik omal ajal toetas laulupidu.
«Maarja kirik on laulupeokirik,» selgitas Riho Leppoja. «Just selles kirikus oli 1869. aastal esimese üldlaulupeo peaproov ja kirikutornist kuulutas pasunakoor peo avatuks.»
Tartu laulupeo «Enne ja nüüd» korraldajad tegid kirikuga koostööd juba eelmisel suvel, kui osa laulupeo piletite müügitulust annetati kiriku taastamiseks.
Linnaarhitekt Georg Geisti projekteeritud Maarja kirik pühitseti 1842. aastal kihelkonnakirikuks. 1941. aasta 12. juulil süttis kirik Nõukogude vägede pommitamise tõttu, hiljem ehitati kiriku varemed ümber Eesti Põllumajanduse Akadeemia võimlaks.
Aastast 2009 on kirik taas Maarja koguduse käes. Hoone renoveerimist ja raha kogumist korraldab 2003. aastal loodud sihtasutus Tartu Maarja Kirik, mis neli aastat tagasi korraldas ideevõistluse hoone taastamiseks ja põhiprojekti koostamiseks.
Maarja koguduse õpetaja Joona Toivaneni sõnul saab kirikuhoone lõplik projekti valmis tänavu suvel, taastamistööde eelarve valmib sügiseks.
Kui tekivad rahalised võimalused, taastatakse kõigepealt kiriku torn ja katus, päris esimese sammuna kiriku taastamisel on aga kavas peatrepi remont, mis võetakse ette juba 2016. aastal.
Tartu linn on lubanud Pepleri 1a krundile rajatava lasteaia ehitamisega samal ajal korrastada suurema osa kiriku ümbruse haljastusest ja kivisillutisest.
Soojemal ajal kasutatakse kirikut juba praegu ajutise kiriku- ja kontserdisaalina. Hoone seinad on säilinud, mis võimaldab kiriku välisilme endisel kujul taastamist, siselahenduse osas on koguduse soov mahutada säilinud ossa ka nüüdisaegsed kogudusekeskuse tegevus- ja abiruumid.